Aastalõpu agility

Tänane hommik möödus agility seltsis paaride võistlusel. Olime paaris Ilme ja taksi Kenziga.
Kohtunik Sveta pani meile püsti rajad, mis oma lihtsusega tõid meile kaks puhast rada ja paarilisele ühe puhta ja ühe raja 10kp.- ga.
Auhinnaks saime väikese karika, mis tõestas meie kolmandat kohta 23 paari seas ja kotitäis vajalikku "nodi".
Ei olegi rohkem midagi rääkida - oli huvitav ja lahe lõpp selle aasta agility võistlustele. Trennid küll jätkuvad, aga koer on välja teeninud väikese puhkuse närvidele :P

Jõuluaeg...

... on ilus aeg. Täna käisime enne õhtut veel jalutamas. Kodus sõime head jõulutoitu: küüslaugukartul, liha ja isetehtud trühvlid. Kingitusi saime ka. Tessy leidis enda pakist uue toidupalli, pehme mänguasja, hiiglasliku seakõrva ja UUE SOOJA JOPE, mida me oleme nii kaua oodanud ! Positiivne on see, et jope on tehtud täpselt Hurtta lõike järgi ja selle valmistamiseks läks ainult minu vana jope. Ma olen alati tahtnud osta Hurtta jopet, kuid hind on teinud oma töö. Nüüd saab trenni minna isegi parema jopega. Tänan Piretit lõike eest ja vanaema, kes selle jope oma kätega valmistas :)
Toredat jõuluaega ja meeleolukat aastavahetust !

Talvekarikas

22.12.13 Tubli Koertekool Agility Talvekarikas I etapp

Kätte on jõudnud talv ja koos sellega ka Talvekarika sari. Eile toimus väike võistlus toredate agilitykaaslaste seltsis. Jooksime kaks rada.

Kui võrrelda Tessyt suvega, on tema vorm supertasemel. Raja alustamisel on kiire, kontakte võtab hästi ja kuulab sõna. Selline koer mulle meeldib.

Esimene rada oli puhas. Kott-tunnelist välja tulles libises Tessy nii, et ta uperkuuti lendas ja maas paar saltot tegi.

Teine rada lõppes sellega, et enne valet tõket poomi suutsin ta ära kutsuda, kuid see ei päästnud pikkushüppele valelt poolt hüppamisest. Disklahv.

Ma olen ka tähele pannud seda, et iga kord peale disklahvi, jookseb ta raja lõpuni palju suurema mtivatsiooni ja kiirusega. Ehk talle ikka ei meeldi veel võistelda :P

Jõulutrikk

Täna käisime Koeruse trikivõistlusel trikitamas. Kuna me uute trikkide kallal alles töötame, siis trikikava koosnes trikkidest, mis meil kõige paremini välja tulevad. Peale trikitamise pani Tessy ennast proovile mõistatamismängudes (koertele mõeldud "lauamängud"). Esimese hooga hakkas ta mänge kraapima, püüdes maiust kätte saada. Mida enam ta sai aru, et on vaja oma treenitud ajurakke kasutada, seda rohkem ma panin tähele, et koer läheb närviliseks. No ei saa kohe kätte! Lõpuks hakkas ta asjale pihta saama ja õige pea olid kõik mängud maiustest puhtaks lakutud.
Meid aga tunnistati parimateks trikitajateks ja esimese koha vääriliseks. Auhindade hulka kuulus ka väike mõtlemismäng, millega hakkan beagle ajusid välja treenima :)

 

 

 

Sünnipäev

Tundub, et sünnipäevade pidamine looduses hakkab kujunema toredaks harjumuseks. Pühapäeval käisime Jussi matkarajal minu väikest sünnipäeva pidamas koos väga head peretuttavatega.
Sinna jõudes oli ohhooo! lumi peaaegu põlvini. Üks väga tore asi, mida olles linnas ei kohta on vaikus. Nii ma istusin seal, üksi lõkkekohani jõudes koos ristiisaga vaikuses, kaaslaseks VAIKUS. Ei õhuliikumist, tuuleiili ega linnulaulu. Vapustav!

 

Rünnak...

...ja seekord mitte positiivses valguses.

Tegime parajasti koerteplatsil poomi ja hüppe peal trenni, kui väravast tuli sisse bokseriga naine. Koer oli rihma otsas, mis minu jaoks andis märku sellest, et bokser võib teisi koeri rünnata. Niimoodi see naine seal ootas, koos rihma otsas koeraga, julgemata edasi tulla. Mina aga tegin koeraga rahumeeli harjutusi edasi. Kuid ta oleks siiski mulle võinud öelda, et ära hoida järgnevat. Aiast tuli sisse suur saksa lambakoeralaadne koer koos mehega. Naine ja mees tundsid üksteist ja nad lasid oma koerad lahti. Koheselt tormati Tessy juurde ja enne kui ma üldse koera enda juurde sain kutsuda või midagi öelda, kargas bokser hambad irevil Tessyle kallale. Krants ka ei suutnud vastu panna ja ühest tagaajajast sai kaks. Bokseriomanik küll hüüdis mulle, et püüdke oma koer kinni, aga andke andeks, kuidas peaksin siis mina ennast purejate eest kaitsma ? Õnneks saadi koerad kätte ja tagaajamine koos Tessy haledate niutsatustega lõppes ühe täisilastatud kõrvaga ja ehmatanud koeraga.

Alustaks kõigepealt sellest, et mina marssisin otsemaid, koer süles, vihaselt platsilt minema.
Teiseks ei suutnud ma ennast tagasi hoida ja ma karjusin naisele, et ta oleks võinud meid hoiatada.
Kolmandaks, miks ta oma suumulku lahti ei teinud ja öelnud mulle, et meil on aeg platsilt lahkuda - tema koer on kuri teiste koerte suhtes. Ma olen ju ennegi selliste koerte pärast pidanud lahkuma.
Neljandaks tuleb alati enne küsida, millise koeraga on tegemist, enne kui enda oma lahti lased.
Viiendaks ei ole sellistelt koeraomanikelt kuskilt otsast oodata ei vabandust ega seletust.

Ma olin lihtsalt nii endast väljas, sest juhtunut oleks saanud kõige lihtsamalt, sotsiaalselt suheldes, ennetada.
Mida arvavad endast sellised koeraomanikud ja kuhu jõuab lõpuks Eesti koertekultuur kui RUMALAD ei ole mitte koerad, vaid KOERAOMANIKUD. Sellisetele peab lihtsalt aru pähe panema.

Natuke aega peale rünnakut, oli Tessy taas reibas. Jätkasime jalutuskäiku rõõmsamalt ja Tessy oli pulgast nii motiveeritud, et tegime toomise harjutust, mis tuli imehästi välja.

Advendikoerus

01.12.13 Advendikoerus Vanalinnas, Koeruse Koerteklubi
Seekordne Koerus oli teistsugune, seiklesime Tallinna vanalinna kitsastel ja ajaloolistel tänvatel koos lörtsi, suurte veeloikude ja tuulega. Tore oli ikkagi, sest pühapäev läks kirja seigeldes.

Rohkem ei vaja vist mainimist asjaolu, et leidsime üles ja lahendasime ära kõik punktid - me oleme juba kaardilugemises oskuslikud. Ülesanded olid sisult samad nagu eelmistel Koerustel ja võib olla isegi liiga kerged. Esimesse ülesandega punkti jõudmiseks kogesime ekstreemsust, kui mina, koer ees, ja issi, jalad krampis, peaaegu seinjärsust kallakust alla ukerdasime. Esimene ülesanne oli mänguasja ära toomine, mis kergemaks muudeti sellega, et koer võis lihtsalt ka koerajuhi valitud mänguasja ninaga puudutada. Järgmistes punktides pidi koer minema ümber koonuse, püsima märjal pingil ja kõndima üle klaaspõranda Vabaduse väljakul. Tessy lemmikülesanne oli loomulikult oma nina kasutamine, kui pidi õige numbriga ja maiusega anuma reast üles otsima. Inimeste ülesanne asus jõuluhõngulisel Raekoja platsil, milleni jõudmiseks suutsime korra kaarti valesti vaadata ja valele tänavale minna. Seal pidi ütlema Rae apteegi asutamisaja. Kuna meie ennast nii põhjalikult harinud ei ole, pidime minema Rae apteegi hoonest järele uurima. Muidugi ei puudunud ülesannetest meie nn. Achilleuse kand - lihapallid. Õnneks oli ülesanne lihtne ning suurt pusimist ei olnud - kolm lihapalli pidi panema koera nina ette taldrikule.
Aeg 36:59 ja kuues koht hobiklassis näitasid järjekordselt meie paranenud oskusi ja üsna lihtsat rada. Mulle väga meeldis, et ka märja ilmaga tulevad inimesed välja koos koertga aega veetma ja et Tessy ei jooksnud veest läbi jalad harkis - ta isegi nautis sopase ilmaga koos liikumist. Ootame järgmist põnevat seiklust! Kohtumiseni!

Ma kohtusin Brad Pittiga

Undergroundi märk ja meeldetuletus "Mind the gap",
mis tähendab, et sellest joonest üle astumine on rangelt keelatud

Jah, Londonit võib nimetada võimaluste linnaks. Sest võimalus ära eksida ja kiiresti väsida on suur. Võimalus peaaegu pool oma elust rongis, bussis ja metroos veeta on ka suur. Tõesti, metroovõrgustik on hiiglaslik ja üldiselt kasutavad kõik londonlased metrood selle lihtsuse ja kiiruse tõttu. Väga palju aega kulub ühelt liinilt teisele minemisel, jaama vahetamisel, metroo peatumisel ja reisijate vahetamisel või transpordi ootamisel (see käib rohkem bussi kohta).Tekibki tunne, et kuidas nad viitsivad seda iga päev teha. Ekskavalaatorites üle-alla, jaamades edasi-tagasi, kuni lõpuks jõuad väsinult ja tüdinult metroopingile kui veab. Metroos aja veetmiseks, mis on vajalik siis, kui läbitakse pikki vahemaid, on kõige targem kuulata muusikat, lugeda ajalehte või istuda tuima näoga maha vaadates. Aega ratsionaalselt kasutada on võimatu (näiteks koolitöid teha).
Positiivne võimalus avanes meil kohtuda näitlejate, muusikute, sportlaste ja tähtsate riigiinimestega Madam Tussauds´s. Alates Morgan Freemanist kuni Adolf Hitlerini. See oli tõesti üks kõige uhkemaid muuseume, kus ma üldse käinud olen. Peale selle, et sai oma lemmikuid näppida ja nendega mängult rääkida, veetsin ma oma elu 10 kõige lahedamat kinominutit 4D elamuskinos. Muuseumis oli veel õuduste koridor päris näitlejatega, kes hirmutasid.

      Morgan Freeman                                Taylor Lautner                                     Justin Bieber

Justin Bieber
Tom Cruise

Charlie Chaplin

Minu lemmik - tennisist Rafael Nadal

Brad Pitt ja Angelina Jolie

Koomik Jim Carreyga, all: Bruce Willis

Filmist "Raudmees" tuntud Rober Jr. Downey

Maailma kiireim mees Usain Bolt

Ülal: Johnny Depp
All: James Bond e Daniel Craig

Bruce Willis

Minu teine lemmik Michael J. Jackson

Kuningapere

Prantslanna Marie Tussaud oli esimene naisskulptor maailmas,
kes võttis oma tööde tegemiseks kasutusele vaha.
Tema asutas ka Madame Tussaud vahakujude muuseumi.

Laulja Whitney Houston

W. Chruchill ja A. Hitler

President Obama õpetas meile, kuidas õigesti riiki juhtida.

Laulja Robbie Williams

Peale Hollywoody külastasoime Natural History Musemuit, kus kohtasime hiiglasuurt dinosaurust

To be continued...

Ka DSQ-d teevad tuju heaks

23.11 Tako agility võistlus, kohtunik Algirdas Valčiukas


Juba pealkiri reedab, et sellel võistlusel pandi meie agilitykonto arvele terve hulk disklahve. Lausa 3 disklahvi neljast rajast. Kuid pikk ootamine ja peaaegu 8h agilityt teevad oma töö.
Millegipärast arvasin enne võistlust, et selle kohtuniku rajad pole üldse kergete killast, vastupidi, mulle tegelikult olid tema rajad väga meeltmööda, sest need olid omamoodi kiiksudega, kuid samas joostavad.

Esimene rada, mis oli hüpperada, läks väga ilusti. Kuni sinnamaani, kus mina enne slaalomit raja unustasin. Ma lihtsalt seisin keset platsi, kuni minu kõrvu kostus sõnalaine "Slaalom!". Õnneks koer, sellel ajal, kui mina püüdsin mäluauku täita, kuhugi ei läinud. Peale slaalomi üles leidmist läks rada ka ilusti edasi ja jooksime puhtalt. Ainuke oli ajaviga tänu minu mäluaugule. Hüpperajal saavutasime ainsana tulemuse  II kohaga.

Esimesel agilityrajal läks Tessy slaalomi asemel tunnelisse. Ma olen tegelikult koera üle õnnelik, sest ta jooksis kiiresti ja ausõna, KIIRESTI.  See oli positiivne.

Teise agilityraja DSQ tuli ootamatult ka tunnelis (tunneliauk ja poomiots olid kõrvuti). Ma olin täiesti raudkindel, et koer oli läinud tunnelisse, sest ka visuaalselt nägin, et pea oli juba tunnelis. Kui ma hakkasin tunnelist eemalduma, tuli koer äkki sulps välja ja hüppas poomile. Just nagu välk selgest taevast.

Kolmas agilityrada kukkus läbi tänu minule, sest ma suunasin koera valele tõkkele.
  Koeras ei saa ma kohe kuidagi olla pettunud, sest ta oli tõeliselt tubli ja fantastiliselt kiire. Ainuke asi, mida pean veel tema suhtes harjutama on kindlus. Muidu jäin võistlusega väga rahule, ega siis need kolm disklahvi ju veel halvad ei ole. Vigadest ju õpitakse ja kogemused tulevad ainult kasuks.

Agility Tartus

16.11 Agility võistlused Tartus, Säde, kohtunik Anne Savioja

Seekord siis Tartus. Meie jaoks esimest korda ka liivakattega väljakul võistlemine. Minu arvates ei olnud see just kõige mugavam, sest pärast olid liivased nii puur, kott, koer ja mina, eriti kui õues on ka märg.

Esimene rada oli hüpperada, mille jooksime puhtalt. Jah, puhtalt, kuid ainuke asi, millega me alati alla jääme, on kiirus(aeg). Eks saab treenides kiiremaks ka, aga beagle on ju beagle ikkagi, Tessy on isegi väga hea näide osavast beaglest. Neljas koht üheteistkümnest on supertulemus. Meie lemmikradadeks jäävad siiski agilityrajad.

Agilityraja alguses sõnas kohtunik, et hüpperada oli alles soojendus, nüüd algab päris agility. See ajas mulle rada õppides natuke närvi sisse. Kuid mitte ükski raskus pole ületamatu, eriti kui tegemist on A3-ga. Rada joostes tundus kõik väga kerge. Saime ühe teise paariga koos ainukestena puhta raja ja esimese koha sheltiede hulgas.
Veel üks agilityrada(kolmas) tõestas, et igasse võistlusesse peab mahtuma ka üks disklahv :)

Nüüd on Eesti AG tšempionist puudu ainult üks puhas rada esikohaga!

Disklahviraja lõpus :)

Täna õhtuks oli meil menüüs väga maitsev quiche, seekord siis vegan-köögist. Väga huvitavad maitsed !

Retsept: http://essentialvegan.co.uk/cheesy-quiche/

Londoni võlud - ülestähendused

The Shard on Euroopa kõrgeim pilvelõhkuja,
 seal on äriruumid, restoranid, muuseumid,
 hotell ja katusekorterid.

    Hakkasin ennast juba täiesti londonlaseks pidama. Ma proovisin inimestega soojalt suhelda, vaadata teed ületades õigele poole ja käituda nagu meil oleks kogu aeg kiire (mida meil enamus ajast oligi). Ühes asjas oleme me siiski inglastega võrreldes väga erinevad. Neil on kombeks mõlemapoolne vabandamine, teretamine ja tänamine. Ilmselt ei talu nad väga ebaviisakaid inimesi, sest lendlehtede jagajatele on viisakas keeldudes öelda "No, thanks"; poes müüjatele ja restoranis olles tänada ja rõõmsalt teretada; metroos või metroojaamas kedagi kogematta (ja isegi väga õrnalt) toksates on vabandamine eranditult mõlemapoolne (isegi süütu vabandab). Meile on selline käitumine üsna võõras, sest rahvarohketes kohtades peab olema valmis seda tegema igal ajahetkel.

Salat, saiaviil, kana - mitte just kõige puhtam, aga süüa kõlbab

Enamik putkadest olid sellised

  Laupäeval sattusime aga ühte huvitavasse kohta Southwarki katedraali ümbruses. Alguses ei saanud arugi, kui juba kõndisid raudteede võrgustiku aluselisel turuplatsil, kus inimmass võttis silme eest kirjuks. Täiesti omamoodi koht, kus inimesed kohtuvad, ostavad toiduputkadest karbitoitu ja istuvad katedraali ümbruses olevasse "parki" juttu ajama. Jällegi üks kultuuriline erinevus.

Niimoodi istuti, kõik ääred olid täis

 

Turu nimi Borough Market

 Leidsime üles ka meie jaoks "maailma suurima" kommimaailma M&M´s kommipood, kus kolmel korrusel ootasid meid M&M´s tegelaste mänguasjad, suveniirid ja umbes sada erinevat kommitoru, kust sai komme kotti lasta. Mina oma unistustes keerasin kraanid lahti ja lasin kommid endale otse suhu... Tõeline kommimaalim...

Kujutage ette, neid oli seal reas üle saja :D

 Käisime ka Inglismaa II maailmasõjaaegsel sõjalaeval HMS Belfast

Jätkub...

 

Nulljoonel - ülestähendusi Londonist

    Ühe tavalise Euroopa inimese jaoks võib London esmakordselt tunduda nagu põgenemine teise dimensiooni. Olles Londonis olnud juba teist päeva, veendusin, et mulle isegi meeldib inglise kultuur. Londoni linnas on väga palju mälestussamabaid ja muuseume, kõik pühendatud mingitele isikutele Inglismaa ajaloos. Muidugi on see põhjusega - Suurbritannia ajalugu ulatub 959. aastasse.
   Näiteks kuulus Trafalgari väljak, mis on nime saanud Trafalgari lahingu järgi, kus inglased võitsid Napoleoni. Väljaku kõrval asub National Gallery, tohutusuur 2300 maaliga kunstimuuseum. Kusjuures sissepääs muuseumisse on tasuta, sest kunstikollektsioon kuulub riigile. Kuulsate kunstnikute (van Gogh, Rembrandt, Leonardo jt) maalid sai ka ära nähtud.

Skulptuur Hahn/Cock on kuju erksinisest noorest kukest,
 kes on paigutatud Neljandale Platvormile,
mis kunagi seisis väljakul ainukesena tühjana,
Skulptori sõnul täistab see tugevust ja regeneratsiooni.

Tagaplaanil olev parempoolne ehitis on National Gallery

 Päeva kõrghetk saabus siis, kui me Greenwichi linnaossa jõudsime. Ma arvan, et enamus inimestele seostub sõnaga "greenwich" mingi joon, mis on keset Inglismaad. Täpsmalt on see nullmeridiaan, millest hakatakse lugema ajavööndeid. Seal asub ka Greenwich´i observatoorium.
Greenwichis ringi käies avastasime ka ühe koomilise sildi, mis ütles: "Maximum 4 dogs per walker".
Maksimaalselt neli koera jalutaja kohta.

Huvitav, kas tõesti on Londonis koerte nii palju, et on kehtestatud piirang jalutajatele? Koerte kultuurist veel nii palju, et kohtasime ainult väikeseid koeri (bolonka-saransed), suurtest koertest polnud haisugi, väljaarvatud ühel juhul, kui me kohtasime metroos kahte suurt karvast huskyt. Koeri lubatakse siin suurima südamerahuga kaubanduskeskustesse ja kohvikutesse.

  Loomulikult observatooriumisse sisse ei saanud, sest meie "normaalstete turistidena" kella ei vaata ja jõuame "igale poole" kas liiga vara või liiga hilja (okei, see vist oli natuke liialdus, aga eks edasistest postitustest saate teada, mille kohta see päriselt käib :D)

Ja joon läheb...

 To be continued...