Saturday, March 8, 2014

Kui koer on minu omanik...

Jooksime kolm agility rada, kohtunik oli ikka meie armas Sveta.

Esimene rada oli täielik kirbukaka selle sõna otseses mõttes. Üks mölisemine (HAUKUMINE!) ja möllamine...ja lõpuks 15 kp.-d.
Teine rada võtsime ennast kokku, jooksime puhtalt, nuriseda saab jällegi ainult haukumise kallal. Rada oli ka lihtsam ja joostavam, kuigi ebakindlust oli ka. Teine koht 14-st midist.
Kolmanda raja võiks lugeda kõige paremaks minu arvates, kuigi poomist tuli korralik viiekas. See oli kiire ja kontaktne, koperdamist ei olnud. Teine koht.

Parimad jooksud:

Järgmise korrani!