Monday, July 24, 2017
3.
15.- 16.07.17 Agilityvõistlused Saaremaal Mustjalas, Saarlaste Agilityklubi, CACiAG, kohtunikud Monika Põld ja Anne Tammiksalu
Saaremaal saab alati kogeda nii palju emotsioone. Ja seal tervitab võistlejaid alati soe päikseline ilm.
Laupäeval jooksime kokku 4 rada - 2 hüpekat ja 2 agilityrada. Ja kuigi konkurents oli sellel korral üsna kesine, kõigest 6-8 midi, olid tulemused seinast seina.
Monika rajad olid väljakutsuvad, kuid mitte nii rasked, et peaks mingeid imemanöövreid välja mõtlema ja rada õppides kohtunikku kiruma. Isegi nurgad ei olnud oioi ja aiai, vaid hoopis inimlikud. Hüpperajad olid viimased.
Päeva esimesel agilityrajal juhtus kohe nii, et ei saanud teisest tõkkestki edasi, sest sellest ta jooksis kohe mööda. Alguses oli suht terva nurk, mina muidugi ei näidanud korralikult ja sealt 5kp ja 5 koht tulidki.
Järgmised rajad läksid libedalt. Kolm nulli järjest ja kohad vastavalt esimene, teine ja teine.
Ma imestasin, et Tessy isegi veel viimasel rajal nii kiresti jooksis. Neli rada järjest joosta palava päikese all pole mingi naljaasi.
Anne rajad seevastu olid ristivastupidised. Pikad tunnelid vaheldusid teravate nurkadega ja jooksmist oli palju. Ma ei oodanud Annelt sellist käekirja. Tema kiiksuks olid raja algused, mis olid alati ringi saatmised.
Esimesel rajal tulid 10kp, sest slaalomisse sisenemine ei läinud kõige paremini. Ja see haukumine ajas mind nii närvi, et ma jälle käratasin ta peale. Aga ega see midagi paremaks loomulikult ei teinud. Väljaspool platsi slaalomit tehes ta ei mölise üldse, aga miks ta just võistlusplatis seda alati teeb????
CACiAG raja jooksime aga puhtalt ja kõige kiirmeini ehk pistsime taskusse oma kolmanda CACiAG. Täpselt aasta tagasi Saaremaal saime oma esimese. Meid on kindlasti õnnistatud Saaremaa-eduga.
Viimasel agilityrajal hüppas suurel kiirusel poomi üle.
Kahe RV raja kokkuvõttes saime kolmanda koha ja ägeda kapa.
Mulle väga meeldis, et Tessy näitas 7 joostes üles suurt vastupidavust, sest ka kõige viimast rada ta jooksis, mitte ei lonkinud. Meie metsatrennid lähevad ka siis ikka asja ette :P Ja need kolm CACiAG-d ootavad ikka ceel täienduseks ühte CACiAG-d kuskilt välismaalt, et lõpuks ka INT CH ära teha. Ma tean, et me saame hakkama. Te veel näete, hoidke alt :D
Saaremaal saab alati kogeda nii palju emotsioone. Ja seal tervitab võistlejaid alati soe päikseline ilm.
Laupäeval jooksime kokku 4 rada - 2 hüpekat ja 2 agilityrada. Ja kuigi konkurents oli sellel korral üsna kesine, kõigest 6-8 midi, olid tulemused seinast seina.
Monika rajad olid väljakutsuvad, kuid mitte nii rasked, et peaks mingeid imemanöövreid välja mõtlema ja rada õppides kohtunikku kiruma. Isegi nurgad ei olnud oioi ja aiai, vaid hoopis inimlikud. Hüpperajad olid viimased.
Päeva esimesel agilityrajal juhtus kohe nii, et ei saanud teisest tõkkestki edasi, sest sellest ta jooksis kohe mööda. Alguses oli suht terva nurk, mina muidugi ei näidanud korralikult ja sealt 5kp ja 5 koht tulidki.
Järgmised rajad läksid libedalt. Kolm nulli järjest ja kohad vastavalt esimene, teine ja teine.
Ma imestasin, et Tessy isegi veel viimasel rajal nii kiresti jooksis. Neli rada järjest joosta palava päikese all pole mingi naljaasi.
Anne rajad seevastu olid ristivastupidised. Pikad tunnelid vaheldusid teravate nurkadega ja jooksmist oli palju. Ma ei oodanud Annelt sellist käekirja. Tema kiiksuks olid raja algused, mis olid alati ringi saatmised.
Esimesel rajal tulid 10kp, sest slaalomisse sisenemine ei läinud kõige paremini. Ja see haukumine ajas mind nii närvi, et ma jälle käratasin ta peale. Aga ega see midagi paremaks loomulikult ei teinud. Väljaspool platsi slaalomit tehes ta ei mölise üldse, aga miks ta just võistlusplatis seda alati teeb????
CACiAG raja jooksime aga puhtalt ja kõige kiirmeini ehk pistsime taskusse oma kolmanda CACiAG. Täpselt aasta tagasi Saaremaal saime oma esimese. Meid on kindlasti õnnistatud Saaremaa-eduga.
Viimasel agilityrajal hüppas suurel kiirusel poomi üle.
Kahe RV raja kokkuvõttes saime kolmanda koha ja ägeda kapa.
Mulle väga meeldis, et Tessy näitas 7 joostes üles suurt vastupidavust, sest ka kõige viimast rada ta jooksis, mitte ei lonkinud. Meie metsatrennid lähevad ka siis ikka asja ette :P Ja need kolm CACiAG-d ootavad ikka ceel täienduseks ühte CACiAG-d kuskilt välismaalt, et lõpuks ka INT CH ära teha. Ma tean, et me saame hakkama. Te veel näete, hoidke alt :D
Subscribe to:
Posts (Atom)