Reedel võtsin kaks rasket kohvrit käe otsa ja istusin lennukile, mis viis mind Varssavisse ja sealt edasi Prahasse. Prahas veedan oma järgmised 5 kuud ja õpin Praha Tehnikaülikoolis vahetusüliõpilasena. See julge otsus oli mul juba pikka aega peas olnud ja just teise aasta teine semester tundus õige aeg see ellu viia.
Kuid teekond Prahasse ei möödunud ilma seiklusteta. Kaks korda on juhtunud nii, et minu pagas ei jõua sihtpunkti (Islandile ja Luksmeburgi lennates) ja ühe korra olen jäänud lennukist maha. Ka seekord mind ei säästetud. Tallinnast Varssavisse lennates pidi meie lend ootama eelmise tühistatud Varssavi lennu reisijaid ja me startisime 50 minutit hiljem. Varssavis jõudsime Praha lennu väravasse kõigest 6 minutit peale boardingu lõppu, kuid lennuk oli juba läinud. Ehk siis kõik 11 eestlast, kes pidid selle lennuga Prahasse lendama, jäid maha.
Läksime siis lennufirma laua juurde ja meile anti ilma ühegi selgituseta piletid järgmisele lennule ja restorani kupong. Vähemalt tasuta lõunasöök ning hea eestlaste seltskond oli garanteeritud.
Kuus tundi hiljem maandusin Prahas. Pagasilindi juures ma peaaegu et palvetasin, et minu pagas ikka koos minuga tuleks. Läks õnneks.
Lennujaamas kohtusin oma buddy-ga, Tšehhi ülikooli inimene, kelle juurde ma saan alati pöörduda ja kes aitab mul sisse elada ja kes minuga kõik vajalikud asjad ära teeb (nagu mentor?). Sealt sõitsime edasi ühikasse, mis asub Praha kesklinnast natuke väljaspool täpselt ülikooli hoone kõrval.
Ühikas elab koos minuga kokku 5 inimest. Kaks rumeenlast, taiwanlane, mina ja minu toakaaslane Lõuna-Koreast.
Ühikas on muidu korralik, mõnest kohast on natuke katki ja vana, seinad kostavad natuke läbi, aga ma olin selleks juba valmis. Asi muutus huvitavaks, kui avasin köögikapid ja sealt vaatas mulle vastu tühjus, isegi veekeedukannu polnud kuskil. Esimese võileiva tegin siis näppudega :D.
Saabumise õhtul toimus üritus nimega Buddy Beer, mis toimud kohalikus pubis, eesmärgiks kohtuda teiste rahvusvaheliste inimestega. Igas lauas oli neli kraani, kust sai endale ise õlut valada. Ja seal toimus ka võistlus, et milline laud suudab kõige rohkem õlut ära juua. (Väga accurate, welcome to Czech - the country of beer!)
Well....minu esimene õlu tuli kellegi teise kontole, sest ma ei osanud seda seadeldist kasutada ja ma istusin maha ameeriklaste lauda. Esimesed tutvused tehtud.
Järgmisel päeval ootas mind ees väike reis linna, et osta köögitarbed. Trammi-, metroo-, ja bussikliiklus on siin tihe ja väga sarnane Tallinna omale. Ainult ühe korra suutsin trammiuste vahele jääda :D. Pärast aitasin ameeriklastel ka oma ostud ära teha, sest neil on sellest tšehhi keelest ja transpordisüsteemist veel vähem aimu kui mul. Õhtul tegin hea õhtusöögi ja seadsin ennast sisse.
Kui sind huvitavad minu tegemised, jälgi minu blogi, kirjutan siia ka oma järgmistest seiklustest!
Linna foto creditid lähevad Katie´le
