21.08.16 Agilityvõistlus Riias, CACiAG võistlus, RigaCup 2016, kohtunik Wolfgang Tieber
Pealkiri iseloomustab seda väikest reisikest kõige paremini.
Kõigepealt aga tänan Janet, kes mind kaasa kutsus, ja tänu kellele saime Riias käidud. :)
Kõigepealt aga tänan Janet, kes mind kaasa kutsus, ja tänu kellele saime Riias käidud. :)
Meie osalesime CACiAG võistlusel, kus jooksime kaks rada - AG ja HY.
Rajad olid ehitatud suhteliselt väikesele platsile ja neid iseloomustas hästi üksteise lähedal paiknevad tõkked ja vähe ruumi.
Hüpperada sujus hästi. Tessy küll erilist kiirust üles ei näidanud, kuid see-eest puhas. Alati hakkab ta just lõpus jooksma. Sellel rajal ajaviga 3 sekundit.
Agilityrada algas väga veidralt. Esimest korda puutusin sellega kokku. Rada algas teiselt poolt! Esimene tõke oli vaja hüpata nii, et kogu rada jäi selja taha ehk siis nagu tagurpidi. Tessy ei saanud alguses arugi, tõrkus natuke enne esimest tõket, et no mida, rada jääb ju teisele poole :D Kogu rada oli kiire ja puhas ja äge, kuni eel-eelviimase tõkkeni, mille ma lihtsalt vahele jätsin, ja finishi suunas lidusin. Siis sain aru, et no p***** küll, ma ju jätsin ühe tõkke vahele. Ma ei tea, miks see juhtus. Ehk oli pinge nii suur :D
Peale seda võistlust tegime trenni, kus jooksime ühte rada kolm korda järjest ja võrdlesime kiiruseid. Tulemused näitasid, et tegelikult on soojendus enne esimest jooksu üleoluline, see tagab kiirema kiiruse ja paremad tulemused.
Rajad olid ehitatud suhteliselt väikesele platsile ja neid iseloomustas hästi üksteise lähedal paiknevad tõkked ja vähe ruumi.
Hüpperada sujus hästi. Tessy küll erilist kiirust üles ei näidanud, kuid see-eest puhas. Alati hakkab ta just lõpus jooksma. Sellel rajal ajaviga 3 sekundit.
Agilityrada algas väga veidralt. Esimest korda puutusin sellega kokku. Rada algas teiselt poolt! Esimene tõke oli vaja hüpata nii, et kogu rada jäi selja taha ehk siis nagu tagurpidi. Tessy ei saanud alguses arugi, tõrkus natuke enne esimest tõket, et no mida, rada jääb ju teisele poole :D Kogu rada oli kiire ja puhas ja äge, kuni eel-eelviimase tõkkeni, mille ma lihtsalt vahele jätsin, ja finishi suunas lidusin. Siis sain aru, et no p***** küll, ma ju jätsin ühe tõkke vahele. Ma ei tea, miks see juhtus. Ehk oli pinge nii suur :D
Peale seda võistlust tegime trenni, kus jooksime ühte rada kolm korda järjest ja võrdlesime kiiruseid. Tulemused näitasid, et tegelikult on soojendus enne esimest jooksu üleoluline, see tagab kiirema kiiruse ja paremad tulemused.
