Tegime kolm harjutust:
Esimene harjutus kujutas endast reaalselt kotijooksu, kus mina pidin koti sisse pugema nii, et ainult jalad ja pea välja paistsid. Eemalt vaadates tundus see üsnagi koomiline. Kuid igal asjal on ka eesmärk - kott keha ümber ei lase koera kätega juhtida, mistõttu peab tööle panema oma jalad ning juhtima koera hääle ja kehaga. Kohati keeruline, kuid lõpuks oli meil kõik selge.
Teine harjutus kujutas endast täielikku vaikimist. Sõnu ega häälkäsklusi kasutada ei tohi, ainult kätega vehid nii, kuidas jaksad. See harjutus kohe nii hästi välja ei tulnud, pidi rohkem vaeva nägema, et suunata koera õigesti.
Kolmas harjutus oli kaugetljuhtimine, kus mina pidin ainult mööda teatud koridori liikuma, samal ajal koera kaugelt juhtides, nii et ta kogu raja ära teeks. Ma isegi imestasin, et minust u 8 meetrit eemal olles iseseisvalt slaalomisse läks ja selle lõpuni tegi.
Lõpuks ei tahtnud trenn lõppeda, sest viimasest harjutusest mindi nii hasarti. Kuid iga meeldiv, lõbus ja proovilepanev tegevus ongi hasarti tekitav!
