 |
The Shard on Euroopa kõrgeim pilvelõhkuja,
seal on äriruumid, restoranid, muuseumid,
hotell ja katusekorterid. |
Hakkasin ennast juba täiesti londonlaseks pidama. Ma proovisin inimestega soojalt suhelda, vaadata teed ületades õigele poole ja käituda nagu meil oleks kogu aeg kiire (mida meil enamus ajast oligi). Ühes asjas oleme me siiski inglastega võrreldes väga erinevad. Neil on kombeks mõlemapoolne vabandamine, teretamine ja tänamine. Ilmselt ei talu nad väga ebaviisakaid inimesi, sest lendlehtede jagajatele on viisakas keeldudes öelda "No, thanks"; poes müüjatele ja restoranis olles tänada ja rõõmsalt teretada; metroos või metroojaamas kedagi kogematta (ja isegi väga õrnalt) toksates on vabandamine eranditult mõlemapoolne (isegi süütu vabandab). Meile on selline käitumine üsna võõras, sest rahvarohketes kohtades peab olema valmis seda tegema igal ajahetkel.
 |
| Salat, saiaviil, kana - mitte just kõige puhtam, aga süüa kõlbab |
 |
| Enamik putkadest olid sellised |
Laupäeval sattusime aga ühte huvitavasse kohta Southwarki katedraali ümbruses. Alguses ei saanud arugi, kui juba kõndisid raudteede võrgustiku aluselisel turuplatsil, kus inimmass võttis silme eest kirjuks. Täiesti omamoodi koht, kus inimesed kohtuvad, ostavad toiduputkadest karbitoitu ja istuvad katedraali ümbruses olevasse "parki" juttu ajama. Jällegi üks kultuuriline erinevus.
 |
| Niimoodi istuti, kõik ääred olid täis |
 |
| Turu nimi Borough Market |
Leidsime üles ka meie jaoks "maailma suurima" kommimaailma M&M´s kommipood, kus kolmel korrusel ootasid meid M&M´s tegelaste mänguasjad, suveniirid ja umbes sada erinevat kommitoru, kust sai komme kotti lasta. Mina oma unistustes keerasin kraanid lahti ja lasin kommid endale otse suhu... Tõeline kommimaalim...
 |
| Kujutage ette, neid oli seal reas üle saja :D |
Käisime ka Inglismaa II maailmasõjaaegsel sõjalaeval HMS Belfast
Jätkub...
