28.09.14 Tubli koertekooli suvekarika viies/viimane etapp
Jooksime kaks hüpperada. Aeglus oli võitnud kõiki koeri, sest ka teised koerad jooksid palju aeglasemalt kui muidu. Põhjuseks võis olla tormine ilm, mis Sveta sõnade kohaselt hirmutab koeri ja nad ei jookse kiiresti.
Mõlemad rajad läbisime puhtalt (eks ikka nii kiiresti kui võimalik).
Etapil saime esimese koha mini/midi klassis.
Kokkuvõttes napsasime järjekordselt teise koha karikasarjas.
Auhinnaks kuldne/hõbedane jooksutoss, mis meenutab, et agilitys peab jooksma kiiresti ja puhtalt kõrgete kohtade nimel.
Peale võistlust sõime kringlit ja jõime teed meie uue halli avamise auks
Tessy ja Kristini tegemised
Sunday, October 5, 2014
AGILITY ON FUN!
27.09.14 Agility Pluss võistlused Maardus, kohtunik Peteris Akimovs
Meie esimene võistlus hallis sisehooajal. Jooksime neli rada. Rajad olid imelike nurkadega, kohati olid takistused imelikult liiga lähedal üksteisele ja need olid sobilikumad joosta võib olla aeglasematele koertele. Ma üldse imestan, kuidas maksi koerad hakkama said, sest vahepeal olid nurgad ikka väga eluohtlikud. Seda kõike võib võib olla õigustada sellega, et kohtunik pole ise agilityt jooksnud lausa 10 aastat... Sellegipoolest....
Esimese raja, hüpperaja, jooksime puhtalt. Saime kolmanda koha. Iga teine tõke oli tagant...
Teine rada oli agilityrada. Poomi ots ja tunnelid ots olid kuidagi väga lähestikku, vahe oli vist ainult 30cm. Poomi hüppas üle, kuigi tegin nii nagu trennis. Teine koht
Kolmas rada oli ka agilityrada. Poomiga ikka sama lugu. Muidu oli koer kiire ja mõnus. Ja esimene koht.
Neljas rada oli minu arvates täpselt sama nagu eelmised agilityrajad (väikese "liialdusega"). Peale A-takistust tuli tõke ja peale seda....MITTE MIDAGI. Sest minu ajukarvad närbusid ja mina ei saanud enam midagi aru. Mulle karjuti publikust "Tunnel" ja igasuguseid numbreid. Ainuke asi, mida ma suutsin vastata oli "Mida? Ma ei saa aru". Ja nii ma seal koos koeraga keerutasin ümber enda telje. Kuni peas käik pauk nagu kahurist ja ma otsejoones tunneli suunas tormasin. Kuid Tessy hakkas vist äkitselt tunneleid armastama, sest enne lõppu kappas tõkke asemel tunnelisse.
Meie esimene võistlus hallis sisehooajal. Jooksime neli rada. Rajad olid imelike nurkadega, kohati olid takistused imelikult liiga lähedal üksteisele ja need olid sobilikumad joosta võib olla aeglasematele koertele. Ma üldse imestan, kuidas maksi koerad hakkama said, sest vahepeal olid nurgad ikka väga eluohtlikud. Seda kõike võib võib olla õigustada sellega, et kohtunik pole ise agilityt jooksnud lausa 10 aastat... Sellegipoolest....
Esimese raja, hüpperaja, jooksime puhtalt. Saime kolmanda koha. Iga teine tõke oli tagant...
Teine rada oli agilityrada. Poomi ots ja tunnelid ots olid kuidagi väga lähestikku, vahe oli vist ainult 30cm. Poomi hüppas üle, kuigi tegin nii nagu trennis. Teine koht
Kolmas rada oli ka agilityrada. Poomiga ikka sama lugu. Muidu oli koer kiire ja mõnus. Ja esimene koht.
Neljas rada oli minu arvates täpselt sama nagu eelmised agilityrajad (väikese "liialdusega"). Peale A-takistust tuli tõke ja peale seda....MITTE MIDAGI. Sest minu ajukarvad närbusid ja mina ei saanud enam midagi aru. Mulle karjuti publikust "Tunnel" ja igasuguseid numbreid. Ainuke asi, mida ma suutsin vastata oli "Mida? Ma ei saa aru". Ja nii ma seal koos koeraga keerutasin ümber enda telje. Kuni peas käik pauk nagu kahurist ja ma otsejoones tunneli suunas tormasin. Kuid Tessy hakkas vist äkitselt tunneleid armastama, sest enne lõppu kappas tõkke asemel tunnelisse.
Võistlus väsitab ikka täiega ära... |
Subscribe to:
Posts (Atom)