Üks aasta koos lõpmatute karvade, jälitava nina ja näljase näoga mööda saadetud.
 |
| Nii juba kaheksa aastat... |
Friday, May 4, 2018
8
Pidupäev jälle käes.
Üks aasta koos lõpmatute karvade, jälitava nina ja näljase näoga mööda saadetud.
Üks aasta koos lõpmatute karvade, jälitava nina ja näljase näoga mööda saadetud.
Beaglete pidupäev
28.04.18 Agilityvõistlus A-koer Maardus, kohtunik Anne Tammiksalu
Üks tore võistluspäev väga toreda beagle-seltskonnaga.
Kuna võistlejaid ei olnud palju, siis oli selline hea pingevaba võistluspäev. Kohal oli kolm beaglet - ikka need samad vanad head tegijad - Tessy, Nopi ja Küpsis.
Ühel rajal juhtus aga selline lugu, et teadmatusest oleksime peaaegu et disklahvi saanud. Läksin raja algusesse ja panin koera maha, kui mulle hüüti, et nii ei tohi teha. Ma ei saanud alguses arugi, et mida ma nüüd teha ei tohi? Koera maha panna? Tegelikult ma alustasin valest kohast, st koera ei tohi starditõkkest raja poole panna, aga mina ise võin seal olla. Vot nii, see jääb mulle küll eluks ajaks meelde nüüd :P
Kohad olid nii, et meie saime II ja III koha, Nopi sai II ja III koha ja Küpsis sai IV koha.
Ja Maria on ikka nii tore ja toetav kaaslane. Ilma sinuta on kohe palju raskem ennast võistlustele kohale vedada :P
Üks tore võistluspäev väga toreda beagle-seltskonnaga.
Kuna võistlejaid ei olnud palju, siis oli selline hea pingevaba võistluspäev. Kohal oli kolm beaglet - ikka need samad vanad head tegijad - Tessy, Nopi ja Küpsis.
Ühel rajal juhtus aga selline lugu, et teadmatusest oleksime peaaegu et disklahvi saanud. Läksin raja algusesse ja panin koera maha, kui mulle hüüti, et nii ei tohi teha. Ma ei saanud alguses arugi, et mida ma nüüd teha ei tohi? Koera maha panna? Tegelikult ma alustasin valest kohast, st koera ei tohi starditõkkest raja poole panna, aga mina ise võin seal olla. Vot nii, see jääb mulle küll eluks ajaks meelde nüüd :P
Kohad olid nii, et meie saime II ja III koha, Nopi sai II ja III koha ja Küpsis sai IV koha.
Ja Maria on ikka nii tore ja toetav kaaslane. Ilma sinuta on kohe palju raskem ennast võistlustele kohale vedada :P
Uudised Soomest
22.04.18 Agilityvõistlused Soomes, Hausjärvi, kohtunik Kari Halonen
Ainult tõelised agilityfännid ärkavad kell 5, et minna teise riiki ja joosta 3 korda 40 sekundit agilityt ja jõuda koju tagasi rohkem kui 12 tundi hiljem.
Kaks nädalat tagasi pühapäeval just nii juhtuski ja selle reisi võtsime ette koos Jane ja Nupiga.
Juba esimest korda Soomes käies jäi mulle silma soojustatud hall, üksteisest lugupidav koertekultuur ja vääääääga palju ruumi hallis, et koera soojaks teha. Selles hallis, ms asus Helsingist 1h sõidu kaugusel, oli isegi selline reegel, et ainult vahetusjalanõudega võis hallis olla ja osad inimesed käisid üldse paljajalu.
Rajad olid sellised soomlaslikult nurgelised ja täpselt juhitavad. Sirgetele tunnelitele järgnesid järsud pöörded ja tagant tõkkeid hästi palju.
Hüpperajal tuiskas Tessy nii kuidas jaksas. Aina jooksis ja jooksis, niiet finishisse jõudes oli selline tunne, et kops on koos. Aga need kiired jalad tõid meile kolmanda koha.
Agilityrada oli ka puhas. Aga finishisse jõudes ei kuulnud ma ühtegi plaksutust, ega rõõmuhüüet. Ma olin ise täiesti veendunud, et me jooksime puhta raja. Ilmselt on see rusikareegel, et mitte üheltki võistluselt ilma disklhvita lahkuda ei saa. Videost vaatas mulle vastu üks valesti võetud tõke :(
Teine agilityrada kiirusega ei hiilanud, sest ta ju alati kulutatakse kõik oma kiirusevarud esimestel radadel ära. Sellegipoolest kolmas koht.
Kuigi Soome oma auhindade poolest üldse ei hiilga, siis mulle väga meeldib seal joosta!
Peale agilityt peab ka puhkust saama
Aitäh Jane, selle toreda päeva eest :)
Ainult tõelised agilityfännid ärkavad kell 5, et minna teise riiki ja joosta 3 korda 40 sekundit agilityt ja jõuda koju tagasi rohkem kui 12 tundi hiljem.
Kaks nädalat tagasi pühapäeval just nii juhtuski ja selle reisi võtsime ette koos Jane ja Nupiga.
Juba esimest korda Soomes käies jäi mulle silma soojustatud hall, üksteisest lugupidav koertekultuur ja vääääääga palju ruumi hallis, et koera soojaks teha. Selles hallis, ms asus Helsingist 1h sõidu kaugusel, oli isegi selline reegel, et ainult vahetusjalanõudega võis hallis olla ja osad inimesed käisid üldse paljajalu.
Rajad olid sellised soomlaslikult nurgelised ja täpselt juhitavad. Sirgetele tunnelitele järgnesid järsud pöörded ja tagant tõkkeid hästi palju.
Hüpperajal tuiskas Tessy nii kuidas jaksas. Aina jooksis ja jooksis, niiet finishisse jõudes oli selline tunne, et kops on koos. Aga need kiired jalad tõid meile kolmanda koha.
Agilityrada oli ka puhas. Aga finishisse jõudes ei kuulnud ma ühtegi plaksutust, ega rõõmuhüüet. Ma olin ise täiesti veendunud, et me jooksime puhta raja. Ilmselt on see rusikareegel, et mitte üheltki võistluselt ilma disklhvita lahkuda ei saa. Videost vaatas mulle vastu üks valesti võetud tõke :(
Teine agilityrada kiirusega ei hiilanud, sest ta ju alati kulutatakse kõik oma kiirusevarud esimestel radadel ära. Sellegipoolest kolmas koht.
Kuigi Soome oma auhindade poolest üldse ei hiilga, siis mulle väga meeldib seal joosta!
Peale agilityt peab ka puhkust saama
Aitäh Jane, selle toreda päeva eest :)
Subscribe to:
Posts (Atom)