Päevad ei ole vennad ehk agilitymaratoni tulemused

24.-25.08 Rahvusvahelised Tako agility võistlused, kohtunik Antonin Grygar.

See võistlus oli meil mitmes mõttes esimene. Osalejate arvu poolest - midi klassis oli lausa 13 võistlejat, nii paljudega polegi veel võistelnud, ja tulemuste poolest RV võistlusel. Ilm soosis mõlemat päeva.

24.08

Rajad olid üsna keerulised, palju oli poomi- ja A- aluseid tunneleid ja palju pidi kaugelt juhtima. 

Esimese raja algus oli SUPER! Lõpus hakkasin liiga närvitsema, sest enne viimast tõket ei jõudnud ma kätt vahetada (plaanisin teha seda palju varem). Ma ise suunasin koera valele tõkkele. Tegelikult oleksin saanud teda tagasi kutsuda, aga peas jooksid justkui nagu kõik juhtmed kokku. Hetkeks. Aga see hetk oli rajaliselt tähtis. Minu jaoks on see lõpu DSQ täielik MINDF*CK! No kuidas nii!

Teine rada pole ka kommenteerimist väärt. Tunneli juures (mis oli paigutatud poomi alla) ma usaldasin koera, aga usaldasin vist liiga palju, et ta tuli sealt tagurpidi välja ja hüppas poomi! peale. Disklahvi vile kõlas kõrvades.

25.08

Tänane päev oli täielik vastand eilsele, kuigi radade keerukus ei erinenud väga. Ma isegi närvitsesin vähem :)

Hüpperaja jooksime puhtalt, ajaviga ei olnud. Natuke puterdasin, kui pidin tunnelite vahelt läbi jooksma, komistasin kuhugi seal.

Ja siis tuli kätte rada, mis oli päeva kõrghetk. Algus oli võib olla keeruline, meie jaoks. Jooksin poomi algusesse liiga sisse, et oleksin peaaegu sinna otsa komistanud. Ülejäänud rada sujus väga hästi, säilitasime kiire kiiruse (kiirus oli 4,52). 

RV võistluse koondtulemuste põhjal saavutasime kolmanda koha midi klassis!!! See on siiamaani suurim saavutus meil. Eriti uhke olen koera üle, kes tegi väga tublit tööd ja hoidis beaglite lippu kõrgel.

Happy :)

 Need rajad näitasid hästi, et ma ei ole veel koeras nii kindel ja kaugelt juhtimist ja tunnelitesse saatmist peab rohkem harjutama. Aga tulemuste üle olen ma väga rõõmus! Suured tänud korraldajatele ja kohtunikule. Erilised tänud Kairile, kes meid sõidutas, kaasa elas ja filmis :)

Järgmise korrani!

Karikasari IV

Peale Koerust tormasime Tubli karikasarjale. Väsinud me olime, aga ära saime tehtud. Kolmest rajast kaks puhtad ja üks viiekaga (slaalomi viga). Mina ja Tessy panime mängu oma viimased energiakübemed. Tessy oli päris kiire. Midi klassis saavutasime esimese koha !

Suvekoerus

Kauaoodatud päev, sest osalesime juba kuuendat korda vahval seikluslikul üritusel Koerus. Nagu alati, oli ka seekord issi kaardilugeja ja emme kaameramees ja mina koeraga. Kordaläinuks võib rajaläbimist lugeda, leidsime taaskord kõik punktid ja lahendasime kõik ülesanded. Kaardilugemise kohapealt oleme siiski veel natuke "roostes" - oli ühe koha peal tiirutamist ja möödajooksmist. Ka osades ülesannete punktides sooritasime ülesandeid kaks korda, esimene kord oli vist soojendus :)
Aga see ongi orienteerumise ja ülesannete lahendamise võlu - jalad ja aju peavad samaaegselt töötama.
Esimeses punktis pidime korjama käbi, jõhvika ja mustika. Teine punkt oli ka inimestele mõeldud - sootaimede äratundmine ja numbrite kokkuliitmine. Edasi viis rada läbi tunneli, mis oli paigutatud vee peale üle kraavi. Kolmas ülesanne oli loomulikult "koera lemmik", kus me oleme igal aastal läbi kukkunud - maiustuste koridor. Esimene kord läks aia, aga ohhoo! imet, teine kord suhtus koer lihapallidesse külmalt ja jooksis otsejoones läbi. JESS! Esimene kord, kui see õnnestus. Neljandas pidi koer nina kasutama ja verejälje järgi üles leidma õige koha. Viies ülesanne sisaldas minu viskamise- ja koera püüdmiseoskust. Maiuse püüdis koer kinni kolmanda katse peal. Kuues, kõige kergem - slaalom puude vahelt. Seitsmes osutus kõige aeganõudvamaks punktiks. Korvi pidi viskama kolm palli, iga möödaläinud pall tähendas karistusjooksu ringi. Kuna me väga täpsed polnud, siis nii mina kui kaardilugeja issi jooksime kokku 6 ringi.
Ajaks saime 46:23 ja kümnes koht 43-st osalejast. Pole paha, harjutame veel!
Selle aasta Koerus oli üks äraütlemata tore seiklus - läbi tihniku, üle kraavide ja mudamülgaste!
Suured, suured tänud korraldajatele, tänu kellele see üritus alati õnnestub! Kohtume järgmisel Koerusel!
Video tuleb hiljem.

Issi paneb võistluse kinni :)

Ruulisime Pärnus

10.08 Agility võistlused Pärnus Vana-Nurme talus, kohtunik Elena Dmitrochenko.

Osalesime kolmel rajal, kuigi kirjas oli neli. Kartsin, et ta väsib ära. Sveta eelnevalt hirmutas mind natuke, et selle kohtuniku rajad võivad olla keerulised ja stiil raske. Aga nagu pealkirigi reedab, saime kolmest rajast jagu ja tegime isegi endale silmad ette.

I raja algus oli üsna ehmatav. Tõkkelt viis rada slaalomisse, kuigi seal oli vähemalt kolm lõksu. Alguse tegime ära nagu ka ülejäänud raja. Ajaveaga puhas rada ja esimene koht. Videost on näha, kuidas ma lõpus käes üles tõstan ja karjun. See on ehtne pinge ja emotsioonide väljaelamine, sest ma olin TÕESTI väga närvis.

Teine rada (AG rada) pakkus ka väljakutseid, aga ma ei mäleta neid enam. Videot ka pole. Sellegipoolest saime ajaveaga puhta raja ja esimese koha "vanade kalade" seas :P

Kolmanda ehk hüpperaja jooksime hoopis vihmasajus. Asjaolu raskendas ka see, et vahetult enne starti minekut avastasin, et koera haige silma kolmas silmalaug oli natuke välja tulnud. Joostes see vist teda ei seganud, sest saime 10 kp. ja ajaveaga kolmanda koha.

Nelja raja kokkuvõttes saime midide seas esimese koha, auhinnaks pehme tekk !:)

Kõige rohkem pean ma kiitma Tessyt, kes oli kiire ja pidas lõpuni vastu !

Tänan kohtunikku huvitavate radade eest !

Hea ja halb

Eile sai mänguhoos koer silmale haiget, mille tagajärjel ta seda hommikul lahtigi ei teinud. Kahtlustasime põrutust. Arst ütles, et kolmas silmalaug oli välja tulnud ja andis koerale silmatilkasid. Peame minema homme Pärnusse võistlema, seega loodan kiirele paranemisele.
Hea on uudis on see, et Tessy on kuuga alla võtnud ühe kilo. Nüüd kaalub ta 11.6 kg. Viimastes trennides on ta üsna kiiresti jooksnud. Jess!

Otepääl puhkamas

Suvel on palju tegemisi olnud ja pole jõudnud blogi täita. Vahepeal käisime Otepääl ja nautisime ilusaid ilmasid järves, jalgrattal (ja jalgratta kõrval) ja metsas. Iga päev tegime ka triki- ja kontaktitrenni, mida me koos eriti nautisime.
Tessy pole vist elus nii palju jalgaratta kõrval jooksnud - iga päev 7 - 10 km. Pikim tiir sai tehtud Kekkose matkarajal 15 km. Kusjuures Tessy jooksis kogu aeg täiel kiirusel.
Ujumas sai ka käidud. Isegi ootamatult. Tessy kukkus pea ees madalalt sillalt vette. Nii juhtub, kui näljane koer partidele visatud saia järele küünitab.
Ühel õhtul aga otsustas Tessy kasside kaklusele vahele astuda ja ajas taga võõrast kassi. Pärast saime teada, et koer oli kurja kassi puu otsa kärutanud.

Peale 15km jooksmist...on põõnamine kõige mõnusam

Video, kuidas Tessy heinapallidel lippab (kõige parem on lõpp, kus ta lihtsalt ära kaob:))