Võistlused

06.12.15 Koertekool Tubli talvekarika I etapp, kohtunik meie armas Sveta
Jooksime kaks rada. Rajad olid väga loogilised nagu Sveta alati rajad on. Tessy oli ka kiire ja see tuli ainult kasuks. Isegi poomi ei hüpanud üle. Teise raja algus nõudis natuke süvenenumat mõtlemist, et kuidas lahendada, aga see tuleb ainult kasuks. Midi koerte saime kahe puhta rajaga esimese koha.

12.12.15 Tako Open agilityvõistlus, kohtunik Elika Salonen
Kaks rada. Mitte väga keerulised, kuid siin-seal pidi nurgad lahendama ära natuke keerulisemate manöövritega. Meie saime hakkama, kuigi esimesel rajal tundus mulle, et jooksen justkui pea laiali otsas. Otsisin jooksmise ajal kogu aeg numbreid, kuigi see eemalt nii välja ei paistnud. Sellegipoolest saime esimesel rajal teise.
Esimene koer oli esimene ainult kiiruse poolest, mis Tessyl oli 4,37. Suurepärane kiirus!
Teisel rajal olime natuke aeglasemad, kuid esimene koht. Kokkuvõttes ka esimene koht ja saime mingi hiiglaslikult kõrge karika, mis ei mahu mu riiulile ära.
Sellel võistlusel üllatas mind asjaolu, et koerad (ja nende omanikud), kes on käinud mitmeid kordi MM-l võistlemas, ei saanud selle nende radadega hakkama. Iseenesest ju täiesti lihtsad Open rajad. Võib olla peaks muutma MM koerte valikupoliitikat, et oleks võimalus ka neil, kes muidu nii hästi jooksevad...

Muutused loovad muutuseid

28.11.15 Tako agility võistlus Maardus, kohtunik Zsuzsa Veres (Ungari)

Täpselt kaks kuud on möödas meie viimasest võistlusest ning eile sai jälle sammud agilityplatsile seada.
Enne võistlust ostsin loomakliinikust Adaptil´i. Sprei, mis vähendab koera stressi ja aitab tal olukordadega kohaneda. Sellepärast, et ma olen tähele pannud, kuidas Tako hallis ei ole Tessyl kõige parem meeleolu -  jahe, kõik puurid on tihedalt üksteise kõrval, koerad ja inimesed tõmblevad edasi-tagasi platsi ja ukse vahet ning kõik see tekitab väga stressirohke olukorra tundliku koera jaoks. Joostes annab see ka tunda, sest ta on aeglane ning väga ei keskendu.

Mnjah, hüpperajal see juhtuski. Täpsemalt minu viga, et ma liiga kiirustasin ning ei jälginud koera. Start oli hull minek, koer oli kiire ning väga valmis jooksma. Võib olla sellepärast ma olingi äksi täis, et tahtsin kohe kiiresti joosta. Ühe tõkke kaks korda võtmine ei aita kohe kindlasti...

Teine rada oli seejuures vastupidine. Koer tuiskas nagu torm ja meie jooks oli väga sujuv. Tegin nii nagu trennis õppisin, et jooksen kogu aeg, mitte ei jää seisma. Samas ei jookse ka eest ära, vaid pigem jookseme koos. Puhas ja kuues koht.

Viimane rada oli nagu eelmine ainult vahega, et natuke aeglasem ja tulemuseks teine koht. Võistlejaid oli midides 18 ja sealt kohta saada on ikka tõeline jõukatsumus.

Mulle meeldisid selle kohtuniku rajad. Need oli loogilised ja paraja pikkusega ning kui lõkse tähele panna ja rada õigesti planeerida, on tema rajad väga nauditavad.
Seekord mulle meeldis ka ettevalmistus jooksudeks. Enne igat rada jalutasime pikalt õues ja tegime koos Nopiga sooja, mitte ei istunud rahvast pungil hallis. Tulemustest selgub, et see meetod töötab koera jaoks palju paremini.

Lehed, lehed, lehed...

Tänane käik Tabasallu

Täpselt nagu omanik

Täna oli metsas jalutades üks tore juhtum, mida ma lihtsalt pean siin jagama.

Jalutasin Sütiste metsas koeraga. Meile kõndisid vastu mees ja naine koos nooremapoolse husky´ga. Vastakuti sattudes jäime seisma, sest husky tiris ja tõmbas ja rapsis rihma otsas. Tasakesi nad nuusutasid ning kohe läks ka muidugi mänguks lahti, sest husky oli ju noor.

Ja nagu väga sageli seda küsitakse või lihtsalt küsimuse moodi mulle väidetakse, tegi seda ka see mees: 

"Ta on sul noor, jah?"

"Ei, ta on viie aastane,"vastasin tavaliselt, sest ma olen sellega juba nii harjunud.

"Viie aastane???!!!"

"Issand, ta näeb nii hea välja", vastas naine.

"Näeb tõesti väga nooruslik ja heas vormis välja"

Ja nagu möödaminnes ütles mees, et täpselt nagu omanik...

Läksin edasi, muie näol. Minu selja taga veel mõlemad ahheasid ja ohhetasid ja imestasid, et kas tõesti viie aastane.

THAT REALLY MADE MY DAY! :D

Küprose kõrghetked

Mmm... Sügisvaheaja saatsin mööda suvisel Küprosel. Ikka väga sügisel. Kraade oli päeval 25-31 ja ega ööselgi alla 20 ei langenud. Vesi oli supisoe ja mõrusoolane. Päike ja merevesi tegid kokku ühe väga kostava puhkuse.
Küpros on tegelikult ajalugu täis saar. Igalt poolt võib leida väljakaevatud varemeid kunagistest linnadest ja hauakambritest. Inimesed on väga külalislahked, meeldivad ja vahel ka pealetükkivad. Nii nagu lõunamaale omane.

Küprose arheoloogiapark - varemed rikaste inimeste villadest

Adonise juga. Seal sai ujuda ja seal oli megakülm vesi

Vee, tule ja lasershow 

Kasse olid seal kõik kohad täis - hotellide ja restoranide ümbrused, rannad, mahajäetud majad.
 Vahepeal oli neid ikka väga kahju vaadata, sest selliset asja nagu steriliseerimine seal vist ei tunta.
 Näiteks ühel emasel olid väikesed kassipojad ja juba olid tal uued kõhus.

Athena templi taastatud varemed

Troodose mäestik

Seikluslik kohtumine jänesega

Käisime Tagadi koerteplatsil seikluspargis, kus on 15 takistust, et koera proovile panna.
Mina arvasin, et seikluspark on palju keerulisem, kuid Tessy suutis peaaegu kõik ilma suurema vaevata ära teha. Väljaarvatud pudelite bassein, kuhu koer ei julgenud algul sisse minna.
Sai joosta, hüpata, roomata, ronida. Takistuste tegemisel oli kasutatud heinapalle, autokumme, puupakke ja palju muud

Ühel hetkel, kui me seisime keset platsi. Jooksis täpselt minu jalgade juurest ja Tessy nina eest välkkiirelt metsa poole pruun jänes. Ma arvasin, et koer tormab kohe järgi, kuid suureks üllatuseks seisis ja niisama tuimalt nagu ennegi keset platsi ja vahtis ringi. Korra hakkas nuuskima, aga see oli pigem nagu tavaline "oo tsekkin ümbruse üle" nuuskimine.  

Kontaktpinnad ammu meelest läinud

27.09.15 Agility Pluss agility võistlus Maardus, kohtunik Inga Järv

Üks ammune agilityvõistlus vaja ju ka siia kirja panna. 

Võib olla läks see meelest ära sellepärast, et ma päev enne võistlust kell 6.30 hommikul üles ärkasin ja olin valmis võistlustele kihutama. Läks meelest, et võistlus on ju hoopis järgmisel päeval.

Kahel esimesel rajal hüppas koer poomi üle ja ausalt venis nagu tatt. Polegi nii aeglaselt jooksnud. Ma kohe tundsin, et saaks ju veelgi kiiremini, et mul on veel kiirust ja jõudu, et joosta. Sest täiega ta küll ei pannud. Muudkui mölises ja haukus, eriti slaalomis, kus ta vist laua nautis seda haukumist.
Hüpperada oli normaalne, kuid aeglane ikka. Vähemalt puhas.

Sellise olematu kiirusega ja vigadega pole sheltiede konkurentsis erilisi tulemusi loota. Nüüd teema trenni, et suvel kogunenud kilod puusadelt ära kaotada ja siis jälle täie kiirusega puhtaid radu joosta.

Võidujooks iseendaga

12.09.15 Agility võistlus Uulus, MTÜ Minu Sõber, kohtunik Redas Masiulis

Laupäeva hommik möödus kolmel agilityrajal Pärnumaal.
Esimene rada oli paljutõotav. Jooksime puhtalt, sest midagi rasket seal rajal rajal ei olnud. Väljaarvatud hommikusest kastest märg ja libe maa, mis ei lasknud väga kiiresti joosta. Sellest hoolimata jooksime kolmanda koha vääriliselt.

Kahel järgmisel rajal seevastu oli tunne nagu osaleksime kõik olümpiamängudel kahesaja meetri jooksus. Ausalt. Rajad olidki 200 meetrit pikad. Kes peab lõpuni vastu, kes mitte.
Palju oli sirget jooksmist ja vahepeal läks rada вообще üle tunnelivõistluseks. Vahemaad olid kohati pikad ja siis jälle mitte, palju sirget, aga ka palju pöördeid. Minu jaoks joostes täiesti ebastabiilselt ülesehitatud rajad.
Sellegi poolest jooksime esimese raja puhtalt. Finisisse jõudes olin peaaegu et hingetu. Kolmandad.
Teisel rajal tuli apsakas sisse slaalomisse sisenemisel. Ja oleks peaaegu DSQ saanud, kuid õnneks Tessy tuli minu kutsumise peale täpselt enne õiget tõket ära.
Imelikud need rajad olid (aga ka väljakutset pakkuvad), kuid hakkame me saime.

Luige

30.08.15 Tako agilityvõistlus Luigel, RV CACiAG, kohtunik Anne Savioja

Eile osalesime rahvusvahelisel agilityvõistlusel, kus jooksime kaks rada.
Sellel suvel oleme jooksnud väga stabiilselt puhtaid radu. Ka seekord jooksime kaks puhast rada.
Mulle väga meeldis, et koera kiirus oli mõlemal rajal üle 4.0 m/s. Mõlemad rajad olid väga ladusad ja parajalt kergete nurkadega. Agilityrajal jäime kolmandaks. Kahe raja kokkuvõttes ka kolmas koht.

Retk Aegviidus

Eile käisime Maria ja Nopiga Aegviidus jalutamas. Kokku matkasime u 17km. Aegviidust Jänedale ja siis tagasi.
Koerad jooksid (natuke) ja lõpus saime kõik endale väsinud ja kanged jalad. Tundub, et see oli ka viimane kord suvel, kui ujumas käisin järves. Koer üritasime ka vette saada, aga see on vist beaglite kiiks, et nad kardavad vett. Nopi vist tõmmati ühe korra vette ujuma. Mina nii kõva käega pole :P