30.08.15 Tako agilityvõistlus Luigel, RV CACiAG, kohtunik Anne Savioja
Eile osalesime rahvusvahelisel agilityvõistlusel, kus jooksime kaks rada.
Sellel suvel oleme jooksnud väga stabiilselt puhtaid radu. Ka seekord jooksime kaks puhast rada.
Mulle väga meeldis, et koera kiirus oli mõlemal rajal üle 4.0 m/s. Mõlemad rajad olid väga ladusad ja parajalt kergete nurkadega. Agilityrajal jäime kolmandaks. Kahe raja kokkuvõttes ka kolmas koht.
Eile käisime Maria ja Nopiga Aegviidus jalutamas. Kokku matkasime u 17km. Aegviidust Jänedale ja siis tagasi.
Koerad jooksid (natuke) ja lõpus saime kõik endale väsinud ja kanged jalad. Tundub, et see oli ka viimane kord suvel, kui ujumas käisin järves. Koer üritasime ka vette saada, aga see on vist beaglite kiiks, et nad kardavad vett. Nopi vist tõmmati ühe korra vette ujuma. Mina nii kõva käega pole :P
22.08.15 Eesti meistrivõistlused agilitys, Saaremaal Kuressaares, kohtunik Bonnik Berthelsen Taanist
Laupäeval toimus selle aasta tippsündmus agilitys Saaremaal, kus selgitati välja parimatest parimad. Meistrid.
Juba eelmise aasta tulemused näitasid, et oleme võimelised saavutama ka rohkemat. See oli eesmärk ja seda me tegimegi.
Jooksime kaks rada nagu alati.
Esimene rada (hüpperada) meenutas pigem A1-e, sest nurkasid oli tõesti vähe ja rada läks ainult ringiratast. Ka kiiruse oli kohtunik pannud üllatava 3,2 m/s. Aga vähemalt mahtusid kõik koerad aega, sest aega rada joosta oli piisavalt. Hüpperaja jooksime puhtalt, võib olla oleks võinud olla kiirem, ma tean, et Tessy oleks ka kiiremini suutnud joosta. Ajaga 36,25 saime 9. koha.
Enne järgmist rada kallasin talle terve pudeli külma vett selga. Vuhuu! Erksam ta igatahes oli.
Agiliyrada hakkasid vist võistlejad vabamalt võtma, sest pulgad lendasid igasse ilmakaarde, eriti okseritel. Meie tegime raja üsna aegalselt, aga kindlalt. Poomi kontrollisin. Lõpus hakkas koer kiirust võtma ja selle raja lõpetasime neljandatena.
Ma tõesti ei arvanud, et me poodiumile tuleme. Aga need kaks puhast rada kinkisid meile teise koha. Mul on hea meel, et sellel suvel on meil lausa kaks eesmärki täidetud. Palju õnne kaasvõitjatele ja kõikidele, kes ennast ületasid või oma eesmärgid täidetud said!
Tänan kõiki kaasaelajaid, korraldajaid ja armsat Svetat!
"The real joy is in the privilege to step to the start line with your dog by your side, not in the crossing of the finish line, victorious over others" -Gail Storm
08.08.15 Pärnu Agility Klubi võistlused Jõulumäel, kohtunik Minna Räsänen
Kirjutan natuke Pärnu võistlusest ka. Ütlen juba ära, et sellises konkurentsis võistlemisel kohti saada on vinge küll - meie võistlus sujus stabiilselt. Võib olla oli asi aga natuke ebaausates tingimustes...
Kohe peale maksisid avas taevas luugid valla ja tervelt 5 tundi järjest kallas vihma. Vahepeal kõvemalt, siis jälle vaiksemalt. Joosta väga kiiresti ei julgenud, sest maapind oli pidevast vihmast ja jooksmisest libe.
Kokku oli kolm agilityrada ja hüpperada.
Esimene rada oli lahedalt joostav ja kiire. Poomi hüppas koer küll üle, kuid seda kohtunik ei näinud. Kolmas koht.
Peale seda rada läksin istuma Janega ühte telki, täpselt poomi kõrvale. Nii et poomikontakte oli hästi näha. Ja no peaaegu iga neljas koer sellel rajal ja ka järgmisel rajal hüppas poomi üle. Kuid kohtunik käsi ei tõusnud mitte ühelgi korral. Viga oli ju ilmselge. Kohtunik ei vaevunud vist isegi liikuma lähemale, seisis muudkui ühe koha peale ja küünitas kikivarvul poomi poole, kui oli vaja.
Teisel rajal meie kontakti pani ta tähele, kuid aeg oli siin kõige parem.
Peale seda rada keegi vist midagi ütles talle, sest kohtunik hakkas rohkem platsil liikuma ja kontakte lähemalt uurima. Oli ka aeg.
Kolmandal rajal väike ajaviga, sest koer ei jooksnud enam nii kiiresti.
Hüpperada oli väga nipikas ja tore. Enne ühte tõket tõrkus, kuid kohtunik seal vist kätt ei tõstnudki, sest raamatus ilutseb null. Nojah, nii palju siis ausast võistlemisest.
Rajad olid iseenesest väga nurgelised ja sirget jooksmist oli vähe. Kuid kohtunik võiks ära õppida agility reeglid ja hakata platsil rohkem oma jalgu liigutama, sest mis kasu on võistlusest, kui ainuke inimene, kes peaks reegleid kõige paremini tundma, ja kelle ülesanne on õiglaselt ja erapooletult võistlust läbi viia, sohki teeb. Häbi!
Meil oli aga lõbus!
Juuli keskel käisime Vormsi saarel ja tegime sellele ringi peale. Loodus on ilus, saarele omaselt kivine ja lauge, kohati künklik.
Tessy jooksis ka. Käisime ka Rumpo poolsaarel, mida kaunistasid soti mägiveised.
Tegin pilte ka ja ma ei suutnud ennast uskuda, kui sain oma esimese pidi metsikust linnust. Hiilisin ja vaatlesin ja roomasin ja lamasin ja sain!
