Laupäeva hommik möödus kolmel agilityrajal Pärnumaal.
Esimene rada oli paljutõotav. Jooksime puhtalt, sest midagi rasket seal rajal rajal ei olnud. Väljaarvatud hommikusest kastest märg ja libe maa, mis ei lasknud väga kiiresti joosta. Sellest hoolimata jooksime kolmanda koha vääriliselt.
Kahel järgmisel rajal seevastu oli tunne nagu osaleksime kõik olümpiamängudel kahesaja meetri jooksus. Ausalt. Rajad olidki 200 meetrit pikad. Kes peab lõpuni vastu, kes mitte.
Palju oli sirget jooksmist ja vahepeal läks rada вообще üle tunnelivõistluseks. Vahemaad olid kohati pikad ja siis jälle mitte, palju sirget, aga ka palju pöördeid. Minu jaoks joostes täiesti ebastabiilselt ülesehitatud rajad.
Sellegi poolest jooksime esimese raja puhtalt. Finisisse jõudes olin peaaegu et hingetu. Kolmandad.
Teisel rajal tuli apsakas sisse slaalomisse sisenemisel. Ja oleks peaaegu DSQ saanud, kuid õnneks Tessy tuli minu kutsumise peale täpselt enne õiget tõket ära.
Imelikud need rajad olid (aga ka väljakutset pakkuvad), kuid hakkame me saime.
