Siis kui taevast tuli padukat...

...toimusid Eesti meistrivõistlused agilitys Jõulumäel 13.-14.08.16, kohtunik Stefanie Semkat

Vihma sadas kaks ööpäeva, niiet teise päeva hommikuks võis platsil jalga tõmmata lestad. Seda aga ei tehtud, vaid laupäeval jooksime kaks rada (HY+AG), et välja selgitada Eesti meister agilitys.

Meie oma tulemustega ei hiilanud. Oodatud tiitel jäi saamata, mõni pisar sai ka valatud, aga selline juba sport on - täis üllatusi ja ootamatusi.

Hüpperada algas ilusti. Kuni kohani, kus ma ilmselt ei vaadanud koera korralikult ja ta minu selja tagant tunnelisse jooksis. Muidu oleks see täiega ilus rada olnud.
Agilityrada sai juba pingevabamalt võtta. Võtsin vist isegi liiga pingevabalt, sest ühes kohas läks korra rada meelest ära. Aga puhas see tuli.
Kokkuvõttes 10. koht. Pagana kahju tegelt, sest meistrikad on ju ainult üks kord aastas. Aga no failure is one step closer to win.
Ütleks, et rajad olid veidrad. Iga teine tõke tagant (eriti teisel päeval) ja kiirused ka kõrged. Cmoon, ma saan aru, et on meistrikad ja puha, aga see ju ka nagu iga teine võistlus, ei pea üle ka pingutama.

Igal juhul järgmisel päeval tuli ka juba päike välja ja meie sooritused kõikusid seinast seina. Saimegi ühe puhta raja lõpuks. Puhtaga kolmas ja viiekaga (slaalom) teine koht. Hüpekas oli selline, et tahan-juba-koju-minna-disklahv.
Ainut üks video ongi.

Ühesõnaga, kõikidel juhtub (aga alati just tähtsatel võistlustel :P). Harjutama peab veel, Tessy on olnud niigi tubli, kui arvestada seda, et agilityt me ju ei plaaninudki alguses teha.

Veskimetsa

06.08.16 Agilityvõistlus Veskimetsas, A-Koer, kohtunik meie armas Sveta

Nagu alati nii olid ka seekord Sveta rajad lihtsad ja loogilised, ei mingit ülearu keerutamist ega rapsimist.

Esimesel agilityrajal oli esimese raja kohta väga hea kiirus. Rada ise oli tunnel-A lõksudega ja pikkade sirgete tunnelitega. Saime viienda koha. No seda kiirust oleks ikka vaja!
Teine agility rada oli küll natuke aeglasem, aga ehk mõnevõrra keerukam, sest kõvas konkurentsis saime puhta rajaga kolmanda koha. Vinge!
Hüpekas venis nagu näritud näts. Slaalomis tuli viiekas, sest Tessy silme ees terendas vale tunneliauk ja mina pidin teda ära kutsuma.
Konkurents läheb kogu aeg aina tugevamaks. Sheltiede vastu pole ega tulegi lootust, kui ainult puhtad ja kiired rajad. Nagu meistrikatel...

Kääriku - Kihnu

Juulis oli meil tore puhkus.
Kõigepealt käisime Käärikul ja Otepääl. Seal tegime palju sporti - jooksime, sõitisme ratastega, mängisime tennist, ujusime ja saunatasime. Loomulikult ka Tessy jooksis ja tundis mõnu trennivabadest päevadest :P. Külastasime Pokumaad ja seiklusparki.

Ise tehtud, hästi tehtud!

Koos pokudega

Käärikul vaatetornis

Väga hirmunud näoga 

Miks nii tõsised näod?

Pokumaalt leidsime Tessyle ka sõbra

Kui väsinud, siis keeratakse kohvrisse kerra

Kihnul käisime sõpradega rattamatkal. Sõitsime saare igat pidi läbi. Leidsime ühe väga laheda tühja ranna ja ka koer sai tänu minu jõupingutustele suve jooksul ainuke kord ujumas käia. Sõitsime kastiautoga, külastasime avatud talude päeva raames kahte talu ja nägime palju loomi.

Ööbisime ägedas sada aastat vana talumajas, mille juures oli saun, mis oli kottpime ja ainult ühe väikese pingiga.

 ´

Meie reisisetlskond :)