Eile käisime pikal jalutuskäigul Jussi matkarajal. Vahepeal peab linnast välja ka saama. Vett oli igal pool nii palju, et järved ajasid peaaegu üle. Aga fotoka uue objektiiviga unustasin ikka maha... :D
Tessy ja Kristini tegemised
Sunday, November 26, 2017
Nii mõnus
18.11.17 Agilityvõistlused Maardus, klubi Tako, kohtunik Svetlana Kreslina
Üle pika aja tagasi meie lemmikkohas, võistlusplatsil. Ma nägin, et koera kohe tahab joosta. Enne starti ta lausa tõmbas koridoris platsi poole, siis kui alles eelmine koer jooksis.
Kui rajale sai, siis jooksis nii kui jalad võtsid.
Rajad olid head, ei olnud väga imelikke nurki ning koera jaoks oli tee sujuv ja kiirus ei läinud kaduma.
Kolmest agilityrajast kaks jooksime puhtalt, esimesel saime kolmanda koha.
Teine rada oli kõige kiirem, aga seal unustasin korra raja ära enne tunnelit. Õnneks oli kiirus suur ja just sinna ta kohe lendaski. See juhtub ainult siis, kui pole ammu võistelnud :P.
Kolmas rada oli minu lemmik, aga seal ei olnud mina korralik ja peale poomi täpselt enne lõppu hüppas tõkke valelt poolt. Muidu oli väga ilus jooks. See kolmas rada oli üldse midi klassi jaoks suur häbiplekk, sest ühtegi tulemust kirja ei saadudki.
Hüpperada oli ka, ühes kohas ei olnud ma kindel, kas ma kasutan õiget manöövrit, aga kuidagi tuli see välja.
Igal juhul mulle väga meeldis ja Tessy täiega nautis. Võistlemine on üks väga sõltuvusttekitav ravim igapäevaste jalutuskäikude vastu.
Üle pika aja tagasi meie lemmikkohas, võistlusplatsil. Ma nägin, et koera kohe tahab joosta. Enne starti ta lausa tõmbas koridoris platsi poole, siis kui alles eelmine koer jooksis.
Kui rajale sai, siis jooksis nii kui jalad võtsid.
Rajad olid head, ei olnud väga imelikke nurki ning koera jaoks oli tee sujuv ja kiirus ei läinud kaduma.
Kolmest agilityrajast kaks jooksime puhtalt, esimesel saime kolmanda koha.
Teine rada oli kõige kiirem, aga seal unustasin korra raja ära enne tunnelit. Õnneks oli kiirus suur ja just sinna ta kohe lendaski. See juhtub ainult siis, kui pole ammu võistelnud :P.
Kolmas rada oli minu lemmik, aga seal ei olnud mina korralik ja peale poomi täpselt enne lõppu hüppas tõkke valelt poolt. Muidu oli väga ilus jooks. See kolmas rada oli üldse midi klassi jaoks suur häbiplekk, sest ühtegi tulemust kirja ei saadudki.
Hüpperada oli ka, ühes kohas ei olnud ma kindel, kas ma kasutan õiget manöövrit, aga kuidagi tuli see välja.
Igal juhul mulle väga meeldis ja Tessy täiega nautis. Võistlemine on üks väga sõltuvusttekitav ravim igapäevaste jalutuskäikude vastu.
Subscribe to:
Posts (Atom)