Tõeliselt väle sitikas

26.08.2018 RV agilityvõistlused Luigel, TAKO, kohtunik Inga Järv ja Kati Wala - Bruin

Suvelõpu võistlus Luigel möödus ilma vihmata ja väääga kiirelt. Nii kiirelt, et kahel rajal saigi kokku olla täpselt 85.52 sekundit.

Sellel võistlusel sain aru, et Tessy on tõesti oma passinime - väle sitikas - vääriline, sest hüpperajal tuiskas ta kiirusega 4.81 m/s. Mitte kunagi ajaloos pole A3 klassis Tessy nii kiiresti jooksnud. Kes vajab võrdlust, siis tavaliselt jäävad kiirused erinevatel radadel vahemikku 4.10 - 4.28 ja kiireimad koerad jooksevad kuni 5.6 m/s.


Rada oli hea ka, väga jooksev ja lahedate manöövritega. Enne starti koer kohe tõmbas stardi poole ja ma sain aru, et sellel rajal tuleb mul endal jalad kõhu alt välja tõmmata. Kiire koeraga on ikka nii hea joosta, kõik sujub ja... seda tunnet on kohe raske kirjeldada.

Agilityrada on alati aeglasem, kuid Tessy kohta ikka kiire. Poomi otsas ma kohe meelega peatusin ja kontrollisin teda, sest sellel rajal pidi andma endast kõik või mitte midagi. Kontrollimisest oli kasu, sest me saime puhta raja, kui mitte arvestada ajaviga 2.27 sekundit (uute reeglite järgi arvutatakse ideaalkiirus ja -aeg kõige kiirema koera tulemuste järgi).

Kokkuvõttes hõivasime teise koha RV poodiumil (neljanda ja kuuenda koha kokkuvõttes). Nii uhke tunne on olla kõikide sheltiede, püreneekate ja mudide vahel oma beaglega teine!!!

Välismaa kohtunikul oli karika üleandmisel jälle selline tore reaktioon, et "WOW, beagle. Something different". Erinevus rikastab!

Kohustuslik võistlus kohustusliku ilmaga

12.08.18 Agilityõistlus Jõulumäel, Pärnu Agility Klubi, kohtunik Stefi Praakli

Mis oleks suvi ilma ühe vihmase agilityvõistluseta?

Täna põrutasime Võrust Pärnusse ja jooksime laheda ilmaga kolm rada. Vihmapilved käisid pea kohal edasi - tagasi. Vahepeal sai vihmasahmakaid ja siis jälle päikest. Aga ühest suvest ei saa puudu olla Jõulumäe võistlused, mis viimastel kordadel on alati vihmased olnud. Nagu ka seekord.

Midi klassis oli koos meiega ainult viis koera, rajad olid meile väga sujuvad ja sobivad ning näljane koer täis tahtmist sporti teha.

Esimesel agilityrajal hüppas poomi üle, ilmselt seetõttu, et ma ei kontrollinud piisavalt.
Teine agilityrada oli minu lemmik, kuid kaamerasse seda ei jäänud. Sellel rajal oli vaja natuke kaugjuhtimist, mida me võiksime natuke paremini osata. 0.
Hüpekas oli kiire ja lihtne, ainult et ühes kohas tõmbasin teda liiga palju ja oleks peaaegu tõkkest mööda jooksnud. Õnneks sujuv parandamine viiekat ei toonud. 0.

Kiirused oli ka megalahedad - 4.33, 4.41 ja 4.49. Ma lihtsalt pean need välja tooma.

Kuna põhilised kiired tüübid seekord võistluselt puudusid, siis meie saime ruulida ja koju tuua kaks teist ja ühe esimese koha. Kokkuvõttes saime ka esimese koha!!!

Staar jääb kohe magama :D

Peaaegu pühapäevasportlased

04.08.18 Agilityvõistlus Pärnus Uulus, Minu Sõber, kohtunik William Alexander Kelders

Kui ikka trenni pole teinud, siis on väga ebakindel joosta. Just nii ma tundsin ennast, kui ma laupäeva hommikul kell 10.25 oma esimese stardi tegin. Nagu ei olnud seda kiirust, täpsust ja osavust.
Oma osa oli muidugi ka ilmal, mille pärast me ka kõik juulikuised trennid ja võistlused oleme vahele jätnud. Kui koer ikka +30 kraadiga ennast ei liiguta, siis trenni teda ei vea küll. Kuigi kolmapäeval me üle pika aja korraks platsil käisime ja Tessy jooksis küll nagu hull, siis võistlustel on vaja rohkemat kui ühte trenni.

Sellegipoolest andis ta endast rajal kõik nagu ta seda alati eranditult teeb ja päästis nii mõnegi minu apsaka. Seda tõestavad kolm palava päikese all joostud nulli ja kohad vastavalt kuues, neljas ja neljas. Tulemustest peegeldub ju nagu peaaegu profid või mis...

Rajad olid ka sellised välismaise kohtuniku moodi, kes paneb võistlejad mõtlema ja jalgu liigutama ja igasugu imelisi manöövreid rajal sooritama.

Peale agilityt käisime laukas ujumas. Kohe, kui sealt välja tulime, saime kaela kõige hullema paduka sellel suvel. Kuigi Tessy kardab vett nagu tuld, ei pääsenud ta sellest ja laukas ujumise asemel ujus ta vihma käes. Jooksime mööda laudteed auto poole, läbimärjad, kuigi vahepeal oli vihmakardin nii tihe, et lihtsalt mitte midagi ei näinud.