Pole hullu!...

...ütles Kristin peale seda, kui ta oli kohtunikule peaaegu otsa jooksnud. See juhtus, kui me jooksime teist rada, poomi juures. Imelik, et ma veel jooksu pealt jõudsin öelda kohtunikule: "Pole hullu!". Teine rada oli kõige ägedam. Algus oli paljulubav, kiire, täpne. NII ÄGE! Ja siis tuli tõke peale A-d, mille Tessy hüppas valelt poolt. See käis nii kähku ja läbi see oligi. Aga see jooks oli nii vinge.

23.04.16 A-koer agility võistlus Maardus, kohtunik Inga Järv

Kogu agilityeliit oli kuhugi Lätti võistlustele sõitnud ja meil oli hea võimalus punkte koguda. Kuid alati ei lähe kõik nii, nagu plaanid. Rajad oli trikikad - palju raskeid nurki, kuid see-eest olid rajad väga ägedad.
Esimesel rajal ei läinud slaalomisse sisenemine millegipärast sujuvalt. Viiekaga teine koht. aga kiirus oli hea.
Hüpperada oli juba aeglasem, koer ei jaksanud vist nii palju joosta. Puhas neljas koht.

See võistlus oli kuidagi teistsugune. Väga palju disklahve, koerad küll kukkusid poomilt alla ja jäid tõkete kinnituste taha kinni (üks ainult). Ja väga hasartitekitav tunne oli kogu aeg. Ainult käputäis ilusaid jookse. Aga kõik võistlused ongi erinevad, sest muidu ei oleks see agility üldse nii lõbus.

Vahepeal käisime ka Rabajooksul Maria ja Nopiga. Pärast olime läbimärjad