Ma kohtusin Brad Pittiga

Undergroundi märk ja meeldetuletus "Mind the gap",
mis tähendab, et sellest joonest üle astumine on rangelt keelatud

Jah, Londonit võib nimetada võimaluste linnaks. Sest võimalus ära eksida ja kiiresti väsida on suur. Võimalus peaaegu pool oma elust rongis, bussis ja metroos veeta on ka suur. Tõesti, metroovõrgustik on hiiglaslik ja üldiselt kasutavad kõik londonlased metrood selle lihtsuse ja kiiruse tõttu. Väga palju aega kulub ühelt liinilt teisele minemisel, jaama vahetamisel, metroo peatumisel ja reisijate vahetamisel või transpordi ootamisel (see käib rohkem bussi kohta).Tekibki tunne, et kuidas nad viitsivad seda iga päev teha. Ekskavalaatorites üle-alla, jaamades edasi-tagasi, kuni lõpuks jõuad väsinult ja tüdinult metroopingile kui veab. Metroos aja veetmiseks, mis on vajalik siis, kui läbitakse pikki vahemaid, on kõige targem kuulata muusikat, lugeda ajalehte või istuda tuima näoga maha vaadates. Aega ratsionaalselt kasutada on võimatu (näiteks koolitöid teha).
Positiivne võimalus avanes meil kohtuda näitlejate, muusikute, sportlaste ja tähtsate riigiinimestega Madam Tussauds´s. Alates Morgan Freemanist kuni Adolf Hitlerini. See oli tõesti üks kõige uhkemaid muuseume, kus ma üldse käinud olen. Peale selle, et sai oma lemmikuid näppida ja nendega mängult rääkida, veetsin ma oma elu 10 kõige lahedamat kinominutit 4D elamuskinos. Muuseumis oli veel õuduste koridor päris näitlejatega, kes hirmutasid.

      Morgan Freeman                                Taylor Lautner                                     Justin Bieber

Justin Bieber
Tom Cruise

Charlie Chaplin

Minu lemmik - tennisist Rafael Nadal

Brad Pitt ja Angelina Jolie

Koomik Jim Carreyga, all: Bruce Willis

Filmist "Raudmees" tuntud Rober Jr. Downey

Maailma kiireim mees Usain Bolt

Ülal: Johnny Depp
All: James Bond e Daniel Craig

Bruce Willis

Minu teine lemmik Michael J. Jackson

Kuningapere

Prantslanna Marie Tussaud oli esimene naisskulptor maailmas,
kes võttis oma tööde tegemiseks kasutusele vaha.
Tema asutas ka Madame Tussaud vahakujude muuseumi.

Laulja Whitney Houston

W. Chruchill ja A. Hitler

President Obama õpetas meile, kuidas õigesti riiki juhtida.

Laulja Robbie Williams

Peale Hollywoody külastasoime Natural History Musemuit, kus kohtasime hiiglasuurt dinosaurust

To be continued...

Ka DSQ-d teevad tuju heaks

23.11 Tako agility võistlus, kohtunik Algirdas Valčiukas


Juba pealkiri reedab, et sellel võistlusel pandi meie agilitykonto arvele terve hulk disklahve. Lausa 3 disklahvi neljast rajast. Kuid pikk ootamine ja peaaegu 8h agilityt teevad oma töö.
Millegipärast arvasin enne võistlust, et selle kohtuniku rajad pole üldse kergete killast, vastupidi, mulle tegelikult olid tema rajad väga meeltmööda, sest need olid omamoodi kiiksudega, kuid samas joostavad.

Esimene rada, mis oli hüpperada, läks väga ilusti. Kuni sinnamaani, kus mina enne slaalomit raja unustasin. Ma lihtsalt seisin keset platsi, kuni minu kõrvu kostus sõnalaine "Slaalom!". Õnneks koer, sellel ajal, kui mina püüdsin mäluauku täita, kuhugi ei läinud. Peale slaalomi üles leidmist läks rada ka ilusti edasi ja jooksime puhtalt. Ainuke oli ajaviga tänu minu mäluaugule. Hüpperajal saavutasime ainsana tulemuse  II kohaga.

Esimesel agilityrajal läks Tessy slaalomi asemel tunnelisse. Ma olen tegelikult koera üle õnnelik, sest ta jooksis kiiresti ja ausõna, KIIRESTI.  See oli positiivne.

Teise agilityraja DSQ tuli ootamatult ka tunnelis (tunneliauk ja poomiots olid kõrvuti). Ma olin täiesti raudkindel, et koer oli läinud tunnelisse, sest ka visuaalselt nägin, et pea oli juba tunnelis. Kui ma hakkasin tunnelist eemalduma, tuli koer äkki sulps välja ja hüppas poomile. Just nagu välk selgest taevast.

Kolmas agilityrada kukkus läbi tänu minule, sest ma suunasin koera valele tõkkele.
  Koeras ei saa ma kohe kuidagi olla pettunud, sest ta oli tõeliselt tubli ja fantastiliselt kiire. Ainuke asi, mida pean veel tema suhtes harjutama on kindlus. Muidu jäin võistlusega väga rahule, ega siis need kolm disklahvi ju veel halvad ei ole. Vigadest ju õpitakse ja kogemused tulevad ainult kasuks.

Agility Tartus

16.11 Agility võistlused Tartus, Säde, kohtunik Anne Savioja

Seekord siis Tartus. Meie jaoks esimest korda ka liivakattega väljakul võistlemine. Minu arvates ei olnud see just kõige mugavam, sest pärast olid liivased nii puur, kott, koer ja mina, eriti kui õues on ka märg.

Esimene rada oli hüpperada, mille jooksime puhtalt. Jah, puhtalt, kuid ainuke asi, millega me alati alla jääme, on kiirus(aeg). Eks saab treenides kiiremaks ka, aga beagle on ju beagle ikkagi, Tessy on isegi väga hea näide osavast beaglest. Neljas koht üheteistkümnest on supertulemus. Meie lemmikradadeks jäävad siiski agilityrajad.

Agilityraja alguses sõnas kohtunik, et hüpperada oli alles soojendus, nüüd algab päris agility. See ajas mulle rada õppides natuke närvi sisse. Kuid mitte ükski raskus pole ületamatu, eriti kui tegemist on A3-ga. Rada joostes tundus kõik väga kerge. Saime ühe teise paariga koos ainukestena puhta raja ja esimese koha sheltiede hulgas.
Veel üks agilityrada(kolmas) tõestas, et igasse võistlusesse peab mahtuma ka üks disklahv :)

Nüüd on Eesti AG tšempionist puudu ainult üks puhas rada esikohaga!

Disklahviraja lõpus :)

Täna õhtuks oli meil menüüs väga maitsev quiche, seekord siis vegan-köögist. Väga huvitavad maitsed !

Retsept: http://essentialvegan.co.uk/cheesy-quiche/

Londoni võlud - ülestähendused

The Shard on Euroopa kõrgeim pilvelõhkuja,
 seal on äriruumid, restoranid, muuseumid,
 hotell ja katusekorterid.

    Hakkasin ennast juba täiesti londonlaseks pidama. Ma proovisin inimestega soojalt suhelda, vaadata teed ületades õigele poole ja käituda nagu meil oleks kogu aeg kiire (mida meil enamus ajast oligi). Ühes asjas oleme me siiski inglastega võrreldes väga erinevad. Neil on kombeks mõlemapoolne vabandamine, teretamine ja tänamine. Ilmselt ei talu nad väga ebaviisakaid inimesi, sest lendlehtede jagajatele on viisakas keeldudes öelda "No, thanks"; poes müüjatele ja restoranis olles tänada ja rõõmsalt teretada; metroos või metroojaamas kedagi kogematta (ja isegi väga õrnalt) toksates on vabandamine eranditult mõlemapoolne (isegi süütu vabandab). Meile on selline käitumine üsna võõras, sest rahvarohketes kohtades peab olema valmis seda tegema igal ajahetkel.

Salat, saiaviil, kana - mitte just kõige puhtam, aga süüa kõlbab

Enamik putkadest olid sellised

  Laupäeval sattusime aga ühte huvitavasse kohta Southwarki katedraali ümbruses. Alguses ei saanud arugi, kui juba kõndisid raudteede võrgustiku aluselisel turuplatsil, kus inimmass võttis silme eest kirjuks. Täiesti omamoodi koht, kus inimesed kohtuvad, ostavad toiduputkadest karbitoitu ja istuvad katedraali ümbruses olevasse "parki" juttu ajama. Jällegi üks kultuuriline erinevus.

Niimoodi istuti, kõik ääred olid täis

 

Turu nimi Borough Market

 Leidsime üles ka meie jaoks "maailma suurima" kommimaailma M&M´s kommipood, kus kolmel korrusel ootasid meid M&M´s tegelaste mänguasjad, suveniirid ja umbes sada erinevat kommitoru, kust sai komme kotti lasta. Mina oma unistustes keerasin kraanid lahti ja lasin kommid endale otse suhu... Tõeline kommimaalim...

Kujutage ette, neid oli seal reas üle saja :D

 Käisime ka Inglismaa II maailmasõjaaegsel sõjalaeval HMS Belfast

Jätkub...

 

Nulljoonel - ülestähendusi Londonist

    Ühe tavalise Euroopa inimese jaoks võib London esmakordselt tunduda nagu põgenemine teise dimensiooni. Olles Londonis olnud juba teist päeva, veendusin, et mulle isegi meeldib inglise kultuur. Londoni linnas on väga palju mälestussamabaid ja muuseume, kõik pühendatud mingitele isikutele Inglismaa ajaloos. Muidugi on see põhjusega - Suurbritannia ajalugu ulatub 959. aastasse.
   Näiteks kuulus Trafalgari väljak, mis on nime saanud Trafalgari lahingu järgi, kus inglased võitsid Napoleoni. Väljaku kõrval asub National Gallery, tohutusuur 2300 maaliga kunstimuuseum. Kusjuures sissepääs muuseumisse on tasuta, sest kunstikollektsioon kuulub riigile. Kuulsate kunstnikute (van Gogh, Rembrandt, Leonardo jt) maalid sai ka ära nähtud.

Skulptuur Hahn/Cock on kuju erksinisest noorest kukest,
 kes on paigutatud Neljandale Platvormile,
mis kunagi seisis väljakul ainukesena tühjana,
Skulptori sõnul täistab see tugevust ja regeneratsiooni.

Tagaplaanil olev parempoolne ehitis on National Gallery

 Päeva kõrghetk saabus siis, kui me Greenwichi linnaossa jõudsime. Ma arvan, et enamus inimestele seostub sõnaga "greenwich" mingi joon, mis on keset Inglismaad. Täpsmalt on see nullmeridiaan, millest hakatakse lugema ajavööndeid. Seal asub ka Greenwich´i observatoorium.
Greenwichis ringi käies avastasime ka ühe koomilise sildi, mis ütles: "Maximum 4 dogs per walker".
Maksimaalselt neli koera jalutaja kohta.

Huvitav, kas tõesti on Londonis koerte nii palju, et on kehtestatud piirang jalutajatele? Koerte kultuurist veel nii palju, et kohtasime ainult väikeseid koeri (bolonka-saransed), suurtest koertest polnud haisugi, väljaarvatud ühel juhul, kui me kohtasime metroos kahte suurt karvast huskyt. Koeri lubatakse siin suurima südamerahuga kaubanduskeskustesse ja kohvikutesse.

  Loomulikult observatooriumisse sisse ei saanud, sest meie "normaalstete turistidena" kella ei vaata ja jõuame "igale poole" kas liiga vara või liiga hilja (okei, see vist oli natuke liialdus, aga eks edasistest postitustest saate teada, mille kohta see päriselt käib :D)

Ja joon läheb...

 To be continued...

6 päeva Londonis - kuidas megalinnas ellu jääda ?

    Mõte Londonisse minna oli meil juba ammu, selle teostasime sügisel koolivaheajal. Ma olen alati mõelnud, kuidas oleks selles linnas olla ja elada, mis tähendab, et meie saime kuuest päevast paraja kultuurišoki - niivõrd erinev on inglaste (londonlaste) elu-olu.

    Esimene pilt Lononist avanes mulle, kui me lõpuks metroojaamast väljusime. Ja ma ütlen ausalt, et see meenutas mulle natuke Tallinna vanalinna. Paljude väikeste akendega üsna kitsad tänavad ja park, kust hargnesid idüllilised kohvikutega ääristatud tänavad. Kõik muidugi "väikese" erinevusega - inimesi on kordades rohkem. Võtsime turistide infopunktist London Pass´id ja otsisime üles oma korteri. 

   Meie korter asus Londoni eeslinnas ehk mitte päris Londoni südames punastest tellistest tavalises töölisklassi majas. Minu jaoks oli kummaline trepikodade puhtus ja roheliste vaipadega kaetud põrand ja trepid. Juba trepikotta sisse astudes tekkis tunne nagu oleksid kellelgi külas. Esimesel päeval me midagi erilist teha ei jõudnud, sest linnas liiklemine võtab väga palju aega.

Tegelikult on Big Ben tornikella enda nimi,
 torni nimi on Elizabeth Tower

    Teisel päeval vaatasime Londoni au ja uhkust Houses of Parliamenti ja Big Beni. Kahjuks sisse ei õnnestunud minna. Oma silmaga on ikka kõige uhkem vaadata !

Vanemas stiilis busse kohtab sagedamini Central Lononis,
 mujal on levinud kaasaegsemad double-deckerid

    Väga harjumatu tundus meile ka vasakpoolne liiklus. Bussi oodates vaatasime sageli tahtmatult teisele poole, mõeldes, kus see buss nüüd on. Ma võin ainult ette kujutada, kui kahju hakkas meist inglastel, kes vaatasid vahetevahel päris imelikult, kui me pead kanged valele poole jõllitasime :D Kahekordne buss on vinge küll, eriti kui turistide kombel ülemisele korrusele esimestele pinkidele tormata. Naljakas, isegi imelik on ka see, et bussi peale peab tulema esimesest uksest ja väljuma keskmisest. Probleem tekib täis bussiga, kui sa tahad minna maha järgmises peatuses ja pead "sorritades" mööda inimeste varbaid keskele trügima. Kahel korral juhtus hoopis nii, et me ei saanud bussist maha ega bussi peale. Ju siis käituvad inglased oma tahtmiste saamiseks teisiti (käeviiped ja kõva hääl).

Jätkub...

   

Tagasi radadel

Täna osalesime Agility Plussi võistlusel Open radadel. Väike võistlus peale lühikest pausi kujunes edukaks. Ma ei oodanud, et me saame midi klassis kahe raja kokkuvõttes esimese koha!

Esimesel agility rajal oli ainukeseks veaks poomi kontakt. Muidu jooksis koer kiiresti, aga alati saab ka kiiremini.
Teine rada oli hulga keerulisem. Selle raja ma nimetasin "lõksurajaks". Kuid meie 0kp. näitab, et ka kõige raskem rada on puhtalt joostav.

Tessy sooritused olid väga head, vaatamata sellele, et enne teist rada üks suur koer rajalt minema joostes Tessyle hambad tagumikku lõi. Ehmatus oli koeral suur, kuid kui mängus on agility, unustatakse ehmatus ja valu ruttu :D

PS! Varsti kirjutan teile natuke meie Londoni reisist. Vahepeal ei ole olnud mahti!