Lumi tuli maha

ja valgeks läks maa

Suuuuur Kiiiiruuus

Tänases trennis läksid kiirused nii suureks.
Tessy jooksis tuhatnelja, niiet poomi raja lõpus ei jõudnudki ma talle enam järele.
Ja loomulikult suutis ta Echo viinerid kõik nahka panna, aga tundub, et need olid ühed kiired viinerid.
Või siis kalamaksaõli teeb kiireks?
Kust ta küll sellise kiiruse on leidnud??
Beagleborder :D:D

Soome reis

29.10.16 Agilityõistlus Helsingis, klubi HAU, Hurtta Areena, kohtunikud Anne Tammiksalu ja meie armas Sveta

Eile käisime Soomes võistlemas koos Maria ja Nopiga. Väga lahe reis oli, Soomes korraldatakse võistlusi natuke teistmoodi ja ma kirjutan mõned mõtted siia ka.

Võistlus toimus Helsingi lähedal (30 minutit linnast välja sõita) suures hallis. Hall oli tõesti ruumikas, seal oli kohvik, korraldajate ruum ja väike rõdu vaatamise ja koerte hoidmise jaoks.

Kui Eestis on nii, et rahvas, kes ei võistle, seisab raja ääres ja ruumi nagu õieti polegi liikuda ega sooja teha, siis Soomes oli soojenduse ja järjekorda ootavate võistlejate jaoks terve ala vaba. Ühtegi kõrvalist isikut seal ei liikunud, isegi raja ääres ei olnud peaaegu mitte kedagi vaatamas. Võistlejatel oli palju hingamisruumi ning koera sai normaalselt soojaks teha. Koeri hoiti autos või väikeses soojas ruumis hallis, niiet hallis ei olnud kõrvulukustavat müra (pidev haukumine ja inimeste rääkimine), peale sooritust mindi kohe välja koertega tegelema ehk siis hall oli ainult jooksu ootavate võistlejate jaoks.

Radasid joosti nii väljas kui sees, mõlemad kohtunikud tegid hüpperajad väljas ja agilityrajad hallis. Laupäeval jooksid ainult minid ja midid. Selles mõttes oli korraldus kiire ja professionaalne, et samal ajal kui väljas joosti, tehti sisse juba rada valmis ja vastupidi. Kohtuniku ülesanne oli ainult tulla sisse või minna välja ja jookse hinnata, kohtunik ei osalenud raja ehitamisel ega mõõtmisel.

Anne rada: agilityrada.
Lõksurada, tunnelid seisid suhteliselt lähestikku ja algus oli keerutamine. Tessy jooksis kiiresti ja aega me väga kuskil ei kaotanud. Puhas ja selle rajaga saime kolmanda koha!!! Auhinnaks tilluke mänguasi ja kinkekaart ühele tasuta jooksule. On põhjust tagasi minna :) (midides 24 osalejat)

Sveta rajad:
HY rada. Toimus väljas. Pinnas oli peenike kiviklibu ja ka paar suuremat veelompi. Seal ta jooksis ikka täiega. Raja keskel oli kolm sirget tunnelit, niiet valikuvõinalus oli suur. Mina aga valisin vale tunneli, aga raja lõpp oli vinge. (midides 22 osalejat)
AG rada. Sujuv, jooksev ja kiire. Pöörete peal oli koer äärmiselt kompaktne, väga hea on teda juhtida, kui ta on kiire ja keskendunud. Puhas ja kuues koht.  (midides 21 osalejat)

Vau! Oli hoopis teistmoodi kogemus. Koertest hoolimine käib seal asja juurde, sest näiteks meile soovitati koerad panna hoiule väikesesse sooja ruumi, kuid me tahtsime panna üles rõdule Selle peale vastati ebalevalt, et kui tahate, et koerad oleksid külmas, siis pange üles.
Samuti tundus mulle, et rahus ja vaikuses olemine ja soojenduse tegemine parandas koera sooritusvõmet palju rohkem, sest seal oli ruumi olla.
Kõik jättis väga hea mulje!

Back on track

01.10.16 Agilityvõistlus Maardus, Agility Pluss, kohtunik Stefi Praakli

Ooo, ma ei tea milles asi, kas meie viimases trennis, kus ta jooksis nagu hull madalate kõrgustega, või milleski muus (dopingut ma talle andnud pole), aga see võistlus oli ta küll nagu Hull Jänes isiklikult.

Päriselt, lugege läbi ja võite selles ise veenduda:
Esimene agilityrada - 0kp, kiirus 4.32 ja koht I
Teine agilityrada - 0kp, kiirus 4.17 ja koht III
Hüpperada - 0kp, kiirus 4.39 ja koht III

Head rajad, lihtne juhtida, lõkse oli ka, aga ega kiire koer neid ei näegi :D. Võib olla peaks natuke veel slaalomi kiirust harjutama, sest seal läheb tal haukumise ja jooksmisega nii paganama palju aega.

Winners never quit, quitters never win

21.08.16 Agilityvõistlus Riias, CACiAG võistlus, RigaCup 2016, kohtunik Wolfgang Tieber

Pealkiri iseloomustab seda väikest reisikest kõige paremini.
Kõigepealt aga tänan Janet, kes mind kaasa kutsus, ja tänu kellele saime Riias käidud. :)

Meie osalesime CACiAG võistlusel, kus jooksime kaks rada - AG ja HY.

Rajad olid ehitatud suhteliselt väikesele platsile ja neid iseloomustas hästi üksteise lähedal paiknevad tõkked ja vähe ruumi.
Hüpperada sujus hästi. Tessy küll erilist kiirust üles ei näidanud, kuid see-eest puhas. Alati hakkab ta just lõpus jooksma. Sellel rajal ajaviga 3 sekundit.
Agilityrada algas väga veidralt. Esimest korda puutusin sellega kokku. Rada algas teiselt poolt! Esimene tõke oli vaja hüpata nii, et kogu rada jäi selja taha ehk siis nagu tagurpidi. Tessy ei saanud alguses arugi, tõrkus natuke enne esimest tõket, et no mida, rada jääb ju teisele poole :D Kogu rada oli kiire ja puhas ja äge, kuni eel-eelviimase tõkkeni, mille ma lihtsalt vahele jätsin, ja finishi suunas lidusin. Siis sain aru, et no p***** küll, ma ju jätsin ühe tõkke vahele. Ma ei tea, miks see juhtus. Ehk oli pinge nii suur :D

Peale seda võistlust tegime trenni, kus jooksime ühte rada kolm korda järjest ja võrdlesime kiiruseid. Tulemused näitasid, et tegelikult on soojendus enne esimest jooksu üleoluline, see tagab kiirema kiiruse ja paremad tulemused.

Siis kui taevast tuli padukat...

...toimusid Eesti meistrivõistlused agilitys Jõulumäel 13.-14.08.16, kohtunik Stefanie Semkat

Vihma sadas kaks ööpäeva, niiet teise päeva hommikuks võis platsil jalga tõmmata lestad. Seda aga ei tehtud, vaid laupäeval jooksime kaks rada (HY+AG), et välja selgitada Eesti meister agilitys.

Meie oma tulemustega ei hiilanud. Oodatud tiitel jäi saamata, mõni pisar sai ka valatud, aga selline juba sport on - täis üllatusi ja ootamatusi.

Hüpperada algas ilusti. Kuni kohani, kus ma ilmselt ei vaadanud koera korralikult ja ta minu selja tagant tunnelisse jooksis. Muidu oleks see täiega ilus rada olnud.
Agilityrada sai juba pingevabamalt võtta. Võtsin vist isegi liiga pingevabalt, sest ühes kohas läks korra rada meelest ära. Aga puhas see tuli.
Kokkuvõttes 10. koht. Pagana kahju tegelt, sest meistrikad on ju ainult üks kord aastas. Aga no failure is one step closer to win.
Ütleks, et rajad olid veidrad. Iga teine tõke tagant (eriti teisel päeval) ja kiirused ka kõrged. Cmoon, ma saan aru, et on meistrikad ja puha, aga see ju ka nagu iga teine võistlus, ei pea üle ka pingutama.

Igal juhul järgmisel päeval tuli ka juba päike välja ja meie sooritused kõikusid seinast seina. Saimegi ühe puhta raja lõpuks. Puhtaga kolmas ja viiekaga (slaalom) teine koht. Hüpekas oli selline, et tahan-juba-koju-minna-disklahv.
Ainut üks video ongi.

Ühesõnaga, kõikidel juhtub (aga alati just tähtsatel võistlustel :P). Harjutama peab veel, Tessy on olnud niigi tubli, kui arvestada seda, et agilityt me ju ei plaaninudki alguses teha.

Veskimetsa

06.08.16 Agilityvõistlus Veskimetsas, A-Koer, kohtunik meie armas Sveta

Nagu alati nii olid ka seekord Sveta rajad lihtsad ja loogilised, ei mingit ülearu keerutamist ega rapsimist.

Esimesel agilityrajal oli esimese raja kohta väga hea kiirus. Rada ise oli tunnel-A lõksudega ja pikkade sirgete tunnelitega. Saime viienda koha. No seda kiirust oleks ikka vaja!
Teine agility rada oli küll natuke aeglasem, aga ehk mõnevõrra keerukam, sest kõvas konkurentsis saime puhta rajaga kolmanda koha. Vinge!
Hüpekas venis nagu näritud näts. Slaalomis tuli viiekas, sest Tessy silme ees terendas vale tunneliauk ja mina pidin teda ära kutsuma.
Konkurents läheb kogu aeg aina tugevamaks. Sheltiede vastu pole ega tulegi lootust, kui ainult puhtad ja kiired rajad. Nagu meistrikatel...

Kääriku - Kihnu

Juulis oli meil tore puhkus.
Kõigepealt käisime Käärikul ja Otepääl. Seal tegime palju sporti - jooksime, sõitisme ratastega, mängisime tennist, ujusime ja saunatasime. Loomulikult ka Tessy jooksis ja tundis mõnu trennivabadest päevadest :P. Külastasime Pokumaad ja seiklusparki.

Ise tehtud, hästi tehtud!

Koos pokudega

Käärikul vaatetornis

Väga hirmunud näoga 

Miks nii tõsised näod?

Pokumaalt leidsime Tessyle ka sõbra

Kui väsinud, siis keeratakse kohvrisse kerra

Kihnul käisime sõpradega rattamatkal. Sõitsime saare igat pidi läbi. Leidsime ühe väga laheda tühja ranna ja ka koer sai tänu minu jõupingutustele suve jooksul ainuke kord ujumas käia. Sõitsime kastiautoga, külastasime avatud talude päeva raames kahte talu ja nägime palju loomi.

Ööbisime ägedas sada aastat vana talumajas, mille juures oli saun, mis oli kottpime ja ainult ühe väikese pingiga.

 ´

Meie reisisetlskond :)

5X200m

9.-10.07.16 Saaremaa Agilityklubi võistlused Mustjalas, kohtunik Alexander Beitl

Mulle nii meeldib Saaremaal võistelda. Seal on alati lahedad rajad ja ägedad auhinnad, rääkimata toredast seltskonnast. Seekord läksin koos Mariaga ja me ööbisime Maria suvekodus.
Rääkides radadest, siis see oli jälle nagu võiujooks iseendaga. Kõik rajad oli eranditult 200m pikad ja eranditult algasid ühtemoodi (teine tõke alati tagant).

Esimesel päeval jooksime kaks rada. See oli nagu soojendus, sest erilisi tulemusi sealt ei tulnud. Esimene rada oli rohkem lonkimine, aga me mahtusime väga täpselt aega. Neljas.
Teine rada oli veelgi imelikum. Slaalomist tuli enne lõppu välja ja parandamine läks ka valesti. Ma ei saa siiamaani aru, miks ta sealt ikkagi välja tuli...

Teine päev algas palju värskemalt. Hüpperajal oli näha, et koer ikka jookseb. Rajad oli ikka trikikad ja tõid välja (eriti kiiretel koertel) kõik vead. Väga täpselt pidi juhtima. Lõpuks jõudsime hingetult raja lõpuni ja saime teise koha.
RV agilityrada oli ikka täiesti omast klassist. Kõik, kes raja lõpetasid, tulid hapude või siis muigel nägudega ära. Meie olime eelviimased ja saime veel enne rajale minekut julgustavad sõnad: "Teil on siin võimalus CACiAG saada, kõik on DSQ teinud". Läksime, jooksime ja saime puhta rajaga teise koha. ReservCACiAG oli meie!!!
Tavaline agilityrada läks metsa taha. Jooks läks ilusti, kuni pikkushüppeni, kus koer nagu muuseas keskelt välja hüppas. Keerasin seal liiga palju. Tähele panemata jooksin edasi ja kuulsin disklahvi vile...

Mul on tunne, et see kohtunik ise vist väga ei jookse, või kui jookseb, siis väga kiirete koertega. Esimesel päeval pani ta radade kiirusteks ulmelise 4.0m/s, aga kui nägi, et keegi aega ei mahu, siis vähendas kiirust. Kiigu nurk oli ka ühel rajal reeglitevastane...
Auhinnaks seekord roosa serviis ja üks äge lillepotihoidja.

T'änud Mariale mind kaasa võtmast ja filmimast! :)

Pärnu

03.07.16 Agilityvõistlus Pärnus Minu Sõber, kohtunik meie armas Sveta

Nagu ikka, olid ka seekord Sveta rajad sujuvad ja huvitavad. Hüpperadadel Tessyst erilist konkurentsi pole, kuid see-eest oli kiirus agilityradadel ja isegi hüpperajal üle 4.0m/s.

Kokku oli radu neli. Ilm oli suht lämbe, vihmapilved hiilisid pea kohal.
Esimesel rajal tuli koer slaalomist välja, parandasin, aga tuli uuesti. Siis läks aega, et edasi minna, sest kõigepealt pidi ta oma õiendamise ära tegema. Muudkui seisis ja haukus minu peale, kuni ma karjusin talle, et ta vait oleks. Lõpuks saime sealt edasi ja lõpp läks kiiresti.
Teine hüpekas puhas ja neljas.
Agilityrajad mulle meeldisid, oleks võinud isegi veel kiirem olla. Mõlemad saime puhtad. kOhad vastavalt teine ja kolmas. Auhinnaks saime hunniku tekke.

It´s all about teamwork

RV agilityvõistlus A-Koer klubi, kohtunik Anne Tammiksalu

Juba teine nädalavahetus järjest võisteldes sajab vihma. Terve päev. Mul oli kaasas küll telk, mis oli poolkatki, aga mina ja Maria koos koertega mahtusime sinna alla kenasti. Peale nelja tundi hakkas aga telk väsimuse märke ilmutama ja vett natuke läbi laskma. Võistluste jaoks mitte just ideaalsed tingimused - tormituul, vihm, kuid tundub, et Tessy just selliste ilmadega kõige paremini jooksebki.

Rajad olid nipikad, paljude lõksude ja manöövritega. 

RV Hüpperajal saime viienda koha. Hea rada, aga ega hüpperadadel kiiretele ikkagi järgi ei saa.

Tavalise agilityraja jooksime ka puhtalt. Ma olin täiesti kindel, et ta hüppas poomi üle, aga ei hüpanudki.

RV Agilityrada oli minu lemmikrada. Paar kohta olid raja õppimisel kahtlased, aga jooks sujus suurepäraselt. Peale jooksu ütles mulle Maria: "Kuule, sa said agilityrajal esimese koha!". Ma ausalt ei suutnud seda uskuda. Head asjad juhtuvad tõesti ainult siis, kui sa neid kõige vähem ootad. Saime teise CACiAG. Põnevaks muutis selle ka veel asjaolu, et meie kiirus oli 3.98 ja teise koha sheltie kiirus oli 3.96!!!

Väga lahe ikka ja mina räägin siin juba pensionile minekust :P

Ahjaa, kahe RV raja kokkuvõttes teine koht!

Vihmane agility

11.06.16 Agilityvõistlus Pärnumaal Uulus, agilityklubi Minu Sõber, kohtunik Monika Põld

Pärnusse jõudes hakkas vihma sadama. Ja nii sadas vihma terve võistluse ajal. Muudkui sadas ja sadas... Võistlusraamatu vastu anti meile sefiirijäätis ja pudel vett. Mitte just kõige isuäratavam maius nii tuulise ja vihmase ilma korral :D

Rajad olid jällegi väga kiired ja lihtsamapoolsed. Tessyle sobib selline ilma lausa suurepäraselt, seda oli kiirusest näha.
Esimene rada puhas - ühes kohas vist korra unustasin raja ära, aga see oli murdosa sekund, niiet videost vist seda ei näe. Kolmas koht (kes see nendele sheltiedele ikka järgi jõuab :P).
Teine rada ka puhas. Kolmas koht.
Kolmandal pagan küll hüppas poomi üle. Ma juba poomi alguses sain aru, et kiirus läks väga suureks, ja ma üritasin poomi lõpus koeral hoogu maha võtta, aga see ei õnnestunud. Kolmas koht.

Nende kolme raja ja kolme kolmanda koha kokkuvõttes saime kolmanda koha viie midi seast (autasustati kõiki radu koos).

Auhinnakotis oli selline äge särk!

Tiim Beagled

Tessy sai täiesti selgeks ka ninatriki - püüab maiuse kinni nina pealt. Jeeee!

Maal

6

Täna on tähtis päev. Tessy on jälle aasta vanem. Näost on küll nagu vana proua, juba valgeks tõmbunud näo taga on tegelikult üks mõnus kaaslane. Ta on ikka nii armas!
Tänase puhul küpsetasin talle lambaliha-õuna toitu. Raamatus oli kirjas "Sportlase supp". Loodan, et sportlase karjäär kestab veel kaua.

Pole hullu!...

...ütles Kristin peale seda, kui ta oli kohtunikule peaaegu otsa jooksnud. See juhtus, kui me jooksime teist rada, poomi juures. Imelik, et ma veel jooksu pealt jõudsin öelda kohtunikule: "Pole hullu!". Teine rada oli kõige ägedam. Algus oli paljulubav, kiire, täpne. NII ÄGE! Ja siis tuli tõke peale A-d, mille Tessy hüppas valelt poolt. See käis nii kähku ja läbi see oligi. Aga see jooks oli nii vinge.

23.04.16 A-koer agility võistlus Maardus, kohtunik Inga Järv

Kogu agilityeliit oli kuhugi Lätti võistlustele sõitnud ja meil oli hea võimalus punkte koguda. Kuid alati ei lähe kõik nii, nagu plaanid. Rajad oli trikikad - palju raskeid nurki, kuid see-eest olid rajad väga ägedad.
Esimesel rajal ei läinud slaalomisse sisenemine millegipärast sujuvalt. Viiekaga teine koht. aga kiirus oli hea.
Hüpperada oli juba aeglasem, koer ei jaksanud vist nii palju joosta. Puhas neljas koht.

See võistlus oli kuidagi teistsugune. Väga palju disklahve, koerad küll kukkusid poomilt alla ja jäid tõkete kinnituste taha kinni (üks ainult). Ja väga hasartitekitav tunne oli kogu aeg. Ainult käputäis ilusaid jookse. Aga kõik võistlused ongi erinevad, sest muidu ei oleks see agility üldse nii lõbus.

Vahepeal käisime ka Rabajooksul Maria ja Nopiga. Pärast olime läbimärjad

Sajandike mäng

Tako agility võistlus, kohtunik Monika Põld

Tänase võistluse rajad olid väga kiired ja tempokad, ilma suuremate kaarte ja manööverdamisteta. Iga rajaga kasvas ideaalaeg ja tundus, et ka aeg möödus kiiremini kui tavaliselt. Tessy ajad tulid ka üllatavalt kõik alla 40 sekundi ja kiirus oli peaaegu võrdne sheltiedega.

Esimesel AG rajal hüppas üle poomi, sest see oli minust liiga kaugel ja ma ei suutnud seda kontrollida. Peaksime rohkem harjutama selliseid poomikontakte, kus poom on kahe tunneliaugu vahel.
Teisel AG rajal sujus kõik suurepäraselt, aeg oli 36.62, kiirus 4.26 m/s. Kiiruse ja aja numbrid olid kolmel esimesel kohal väga lähestikku. Saime teise koha.
Hüpperajal oli vist Tessy juba natuke väsinud ja see nii kiire ei olnud kui teised rajad.

Vaheaeg

Samal ajal, kui meie Itaalias mägesid vallutasime, veetis Tessy nädala Nopi juures. Iga päev sain pilte, kus kajastus, et enamus ajas Tessy põõnas või lunis süüa. Aga tundub, et jalutamas ja jooksmas käisid ka koerad palju, sest väsinud ta igatahes natuke oli.
Hoolimata sellest, et mind karikasarja viimasel etapil ei olnud, jooksis Tessy agilityt Mariaga. Ilma eelenav ettevalmistuseta jooksid nad kaks puhast rada ja Tessy võitis kogu karikasarja. Tasa sõuad, kaugele jõuad peab siin ütlema!
Tänud veelkord, Maria!