Esimesel agility rajal oli ainukeseks veaks poomi kontakt. Muidu jooksis koer kiiresti, aga alati saab ka kiiremini.
Teine rada oli hulga keerulisem. Selle raja ma nimetasin "lõksurajaks". Kuid meie 0kp. näitab, et ka kõige raskem rada on puhtalt joostav.
Tessy sooritused olid väga head, vaatamata sellele, et enne teist rada üks suur koer rajalt minema joostes Tessyle hambad tagumikku lõi. Ehmatus oli koeral suur, kuid kui mängus on agility, unustatakse ehmatus ja valu ruttu :D
PS! Varsti kirjutan teile natuke meie Londoni reisist. Vahepeal ei ole olnud mahti!
