Vahepeal pole siia postitanud, sest me pole ka trennis ega võistlemas käinud.
Põhjuseks on koera tervis. Nimelt üsna aprilli alguses juhtus jalutuskäigu ajal, et koer ei tahtnud enam edasi liikuda, vaid niutsatas korraks ja jäi seisma. Enam trepist ka üles ei tahtnud minna. Mina muidugi paanitsesin ja helistasin treenerile ja mõtlesin hulle pilte sellest, kuidas ta enam jalgu alla ei võta. Mõne päeva pärast läksime arsti juurde, õigemini ortopeedi juurde. Ta vaatas üle kõik põlved ja küünarliigesed jne, ei leidnud midagi. Siis pani näpu sinnasamasse auku ja ütles, et tal on anaalnäärmete (kõnekeeles pärakupaunad) äge põletik. 10 päeva panin talle küünlaid ja andsin tablette.
Nädala aja pärast tundus, et kõik on peaaegu korras. Mina muidugi tormasin heas usus kohe temaga trenni. Kuid trenniplatsile saabudes nägin saba all midagi imelikku. Esmasel vaatlemisel panime talle diagnoosi, et üks paun on katki läinud. Trenniplatsilt leidsime tee jälle arsti juurde ja nii oligi - katki. Järgmised 10 päeva oli antibiootikumide kuur ja puhastamine, sest haavand hakkas eritama mäda ja põletik oli suur. Need päevad kündis koer põldu kaelusega (loe: suur krae kaelas ei lasknud tal rahulikult olla ja nii ta koperdas kõigile ja kõigele otsa ja õuest tulles oli krae alatasa mullane).
Nüüd on õnneks kõik paranenud ja trennis jooksis ka kiiresti ja oli rõõmus, et ei pea enam seda tobedat kraed kandma.
