Rajad olid ühed parajad pähklid, täielikud vastandid Pärnu võistluse radadele.
Hüpperajal oli küll koeral suur kiirus, kuid see ei aita veelgi kiiremate koerte vastu. Slaalomisse sisenes imelikult, pidin parandama.
Siis läks taevas mustaks, müristas ja lõi välku täpselt pea kohal. Kui minide ajal veel pilved kogunesid, siis täpselt midide ajaks olid taevaluugid lahti löödud ja vihma kallas kui oavarrest. Meid see õnneks ei heidutanud ja Tessy tegi seni agilityrajal A3-s vist oma parima aja parima kiirusega 3.97 m/s. Ta tuiskas nagu tuul, kuid kahjuks tuiskas poomilt üle. Teine koht.
Teine rada oli ka jooksev ja uskumatult kiire, kiirus 3.95. Jällegi ei kannatanud midide ajaks vihma kinni hoida ja me jooksime veelgi suurema vihma käes kui eelmisel rajal. Selle rajal jäi meil ainult kaks sekundit tsempionitiitlist puudu. Teine koht.
Mulle tegi tohutult rõõmu koera kiirus ja teotahetlisus, mida ma päikeseliste päevadega eriti ei täheldanud. Ja no Saaremaalt ei saa lahkuda lahedate auhindadega - puust lõikelaud, mille peal oli medal ja suur puust keerlev tuulik. Auhindadest, mis kapi peale seisavad on kohe nähe, et käisime Saaremaal.
Nüüd ootame põnevusega nädalavahetust :)
