Sunday, May 13, 2018

A beagle on the podium is always a good sign

Nii ütles meile kohtunik Gabi Steppan täna Viljandis Vile korraldatud agilityvõistlusel. No mul tegi küll südame soojaks :)

(Tõlge: Beagle poodiumil on alati hea märk)

Täna oli väga soe ja see tähendas lõõtsutavat koera ja pidevat veega kastmist. Ja muidugi ka palju aeglasemat koera.
Rajad oli vauuu. Väga, väga tehnilised, mitte kiired ja natuke juhtimist vajavad nagu alati, vaid väga palju tehnilist juhtimist vajavad. Õnneks on aeglasema koeraga natuke lihtsam seda "tehnilist" juhtimist teha :P. Aga vead tulid meilgi sisse.

Tavalisel agilityrajal me millegagi ei hiilanud. Kiirus oli palavuse kohta normaalne, slaalom väga aeglane ja palju haukumist.

RV hüpekas sujus ka kenasti, oleks ehk võinud mõnes kohas paremini koerale teada anda, mis takistus järgmisena tuleb. Natuke liiga suured kaared ja mitteökonoomne juhtimine. Aga aeglast koera liikuma saada, on ka rajal üks paras väljakutse. Kuskil kukkus pulk, sest nurk oli järsk. Kiirus 4.50 kanti.

Peale seda rada sain teada, et RV võistlustel on uued reeglid. Ideaalaeg pannakse paika peale kõiki sooritusi nii, et vaadatakse kõige kiirema koera 0kp raja aega ja lisatakse sinna veel 15% juurde ja selle järgi arvutatakse ka ideaalkiirus. Niisiis, kui kiireim sheltie jookseb hüpeka umbes 4.90 m/s, ajaga umbes 30 sekundit, siis võib väga lihtsalt järeldada, millised need kiirused tulevad. Näiteks oli selle hüpeka kiirus 4.64 m/s, mis ilmselgelt on meie jaoks ulmeline kiirus. Vot siis ma küll mõltesin, et oleks pidanud ikka koju emadepäeva pidama jääma :P

RV agilityrajal sujus kõik tõregete ja vigadeta. Väsinud koer nagu Tessy oli, venitas kiiruseks 3.98. Aga kõrge ideaalkiiruse tõttu tuli meil ka ajaviga 3 sekundi kanti. Rada oli tegelikult väga lahe. Minu lemmik täna.

Võitude arhiivi lisandus teine koht RV radade kokkuvõttes ja teine koht kolme raja kokkuvõttes



Mul on tegelikult natuke kahju, et agility liigub ikka sinna tippspordi suunas. Tundub, et parameetreid hakatakse paika panema pigem kiireimate koerte järgi ja varsti meil ei olegi võistlustele asja. Kunagi oli see rohkem nagu rahvasport, nüüd aga nagu olümpiasport. Aga jätaks natuke hingamisruumi ka meiesugustele harrastajatele. Agility peab ju olema FUN ja mõeldud kõigile.