Showing posts with label Mina. Show all posts
Showing posts with label Mina. Show all posts

Tuesday, September 1, 2020

Kõik, mis on vahepeal juhtunud

Ma üldse ei taha sellest postitusest mingit pikka ümberjutustust teha, aga kuna ma olen viimase kaheksa (!!!) kuu jooksul selle koha siin unarusse jätnud, siis peaks hakkama uuesti kõike kirja panema.

Vahepeal käis Tessy operatsioonil ning tal tõmmati välja üks ülemine hammas, mis oli pikka aega valu teinud. Pandi narkoosi ja kõik. Pärast koju tagasitulekut oli ta näljane nagu rott ning süües jäi ta peadpidi kaussi magama. Muidu on tervisega kõik korras. Natuke on keskelt paksenenud, aga see tuleb vanusega niikuinii ning trenni pole juba sada aastat teinud.

Viimane võistlus, kus käisime, toimuski eelmisel septembril. Pärast seda käisime kuni märtsini igal nädalal iseseisvalt trennis. Ikka järjepidevalt, sest sellise sõltuvuse nagu vastu agility õnneks mingit rohtu pole veel leitud.


Ahjaa, enne jõule oli veel üks võistlus. Vile korraldatud võistlus Maardus. Jooksime vist kaks rada ja ühel agilityrajal saime koha, aga seda enam ei mäleta, millisel. Mingi disklahv tuli ka.

                                        

                                        

Aastavahtuse veetsin oma lemmiklinnas Prahas






Aasta algus möödus rahulikult. Käisime Prantsusmaal suusatamas ja selliseid vaateid saabki ainult mägede otsast nautida. 


Eesti sünnipäeva tähistasime ka!



Siis tuli mingi hull matkaperiood nimega koroona. Sellel ajal me käisime metsas peaaegu et iga päev ning isegi siis veel ei saanud küllalt. Viru raba, Juminda poolsaar, Harku, Jussi, Viitna, Saku - kõik said läbi käidud.
                                                                            Viru raba



Harku

Kui seda pilti hoolikalt vaadata, siis siin näeb põtra, kes meile täiesti juhuslikult Aegviidus jalutades tee peal vastu kõndis. Jäi seisma, vahtis koeraga tõtt, kes nagu alati ei saanud mitte midagi aru, ega teinud piuksugi. Vahel ma ei mõista üldse, kas Tessy ikka näeb veel või mitte :P

Viitna

Juminda poolsaar - Majakivi 




Muidugi ei saa mööda minna minu ja Maria lemmikkohast Käsmust. Jalutasime 18 km, sest vähemaga me ei lepi ja kõik nurgatagused tuleb ikka üle vaadata. Meil oli kaasas GoPro kaamera ja sellega tulevad pildid omaette klassist. Nii lahedad!





Vahepeal Tessy ikka puhkas ka - imelikes ja mitte nii imelikes paikades
 
                                                Peal alaspidi
                                                                                                                                       
                                               Või mustapesukorvis

Suvel õppis Tessy midagi uut ka - SUP- laua peal hängimise


Ja siis jälle niisama lebotamas


Ja lõpuks naeratamas, sest suvi oli ütlemata tore :)

Sunday, August 30, 2020

Üle ja ümber Naissaare

Sellel suvel võtsime Mariaga ette kaks reisi Naissaarele - koertega ja koerteta, ühepäevase ja kahepäevase.

Naissaarele minekul peab teadma seda, et kui kruiis on 5,5 tundi pikk, siis 3 tundi sellest kulub edasi-tagasi sõitmisele. Jah, need igivanad laevakesed sõidavad seda 12 km poolteist tundi. Esimesel korral jäime natuke pika ninaga, kui saarele maabusime ja teada saime, et meil on seal aega olla kõigest kaks ja pool tundi... 

Selle ajaga jõudsime peaaegu läbi käia Lõunaraja ehk saare lõunapoolsema osa. Ujusime ka, mõnusas külmas karastavas merevees. Maria filmis GoProga mõned kaadrid ja need panime kokku väikeseks filmiks.








Esimesest korrast olime nii suures vaimustuses, et kuu aja pärast läksime tagasi ja võtsime telgi ka kaasa, aga koeri mitte. Meil oli aega nüüd piisavalt ja seekord me seiklesime läbi terve saare. Põhjarada, Keskrada ja Lõunarada said kõik tunda meie matkahingesid, higi ja naeru.
Naissaar on üks lahe koht. Loodus on Naissaarel väga vahelduv. Rannaäärsed rajad meenutavad kangesti Käsmut, põhja pool on metsad niiskemad ja sügavamad ning raja äärest leiab palju sõjaaegseid ehitisi, maa-aluseid punkreid ja maapealseid angaare.















Merevesi oli nüüd soojem ja päikeseloojangud on saartel alati nii maalilised.
Tagasisõit oli muidugi omaette tsirkus, sest pileti peal ei olnud kirjas, et see teeb vahepeatuse ka Aegnal. Nii me seal suurtes lainetes loksusime, tavapärase aja asemel kolm tundi. Eesti laevaliiklus väikesaarte vahel vajaks ühte reformi ühe toreda kiirema laeva näol...

Reisid olid aga vinged ja meenutamist väärt. Aitäh, Maria!