Wednesday, September 11, 2019

Roooooma

Lihavõttepühad (või ükskõik millised pühad) tähendab alati seda, et ühikaruumides on vaikus ning alumise korruse pubi on tühi, sest kes see ikka ühe lisa puhkepäeva ühikas veeta tahab. Paljud kasutavad seda võimalust reisimiseks ja nii tegin ka mina. Kuna üks ameeriklane juba tegi ringreisi Itaalias, siis otsustasime, et saame kokku Roomas.

Nii palju o-tähti on pealkirjas tähendab seda, et kõik, mida me Roomas nägime, tõi meile ainult "ooooo" emotsioone. See linn on sõnuseletamatult kaunis.
Kaunis arhitektuuri poolest. Roomas on nii palju ajaloolisi ehitis, mis ikka veel püsti seisavad. Osad on küll kõvasti renoveeritud ja ümber tehtud, kuid siiski näitavad hästi välja Vana-Rooma ajastut.
Üks vägevamaid on kindlasti Foorum, mis kujutab endast terve linna varemeid. See on suur ala, kus on mitmed muuseumid ja pargid, mis vahelduvad väljakaevatud varemetega.
Kindlasti tuleb lugejatele silme ette Panteon ja muidugi Colosseum. Kui aus olla, siis Colosseum ei olnudki nii eriline, sellest on originaalselt säilinud vaid 30% ja ülejäänud on juurde ehitatud. Aga vähemalt on nüüd üks linnuke jälle kirjas.
Colosseum

Forum

Forum

Üks ilus suur valge hoone oli kunagine Veneetsia saatkond. See säras keset linna nagu poleeritud kristall.

Lihavõttepühade päeval käisime Vatikanis. Seal toimus Rooma paavst Franciscuse lihavõttepühade missa Püha Peetruse basiilika ees. Ja see oli hämmastav, kui palju inimesi oli kogunenud peaväljakule, et kuulata paavsti ja osa võtta traditsioonidest. Peale missat sõitis paavst autoga läbi rahvasumma ja meil õnnestus teda näha oma 5 meetri kauguselt. Et kui oleks käe välja sirutanud, oleks seda maailma kõige tähtsamat vaimulikku katsuda saanud.


Vatikani sisse saamine oli omamoodi reis. Kõigepealt peab läbima turvaväravad, siis veelkord ühed turvaväravad, kus kontrollitakse kotte. Kui kogemata alalt välja lähed, pead uuesti ootama, et saaksid läbida uued turvaväravad. Ja nii ka meil juhtus, kui tahtsime basiilika sisse piiluda. Seal uues järjekorras seistes juhtusime rääkima ühe kanadalasega, kes tegi oma Erasmust Prantsusmaal ja reisi üksinda Roomas. Nii me saime omale uue reisikaaslase, kes meiega järgmised kaks päeva Roomas kaasas käis.
Lõpuks astusime Püha Peetruse basiilikasse, mis on siiamaani kõige suurem kirik, mida ma näinud olen. Mitte ükski telefoni fotokas ei suuda seda kõike korraga pildile saada. Pea kuklas, kõndisime seal ringi ja tõmbasime sisse seda hoomamatut suurust ja ilu. Selle peab ise ära nägema, et aru saada, kui suur see tegelikult on.



See linn on ilus, aga väga turistikas. Juba aprillis olid tänavad täis turistidele mõeldud butiike, kerjuseid, igasugust tänavakunsti, katusealuseid, kus müüdu pudi-padi, mis linna üldpildi natuke räpaseks muudab. Aga sellegipoolest on see linna külastamist väärt!