Meie esimesed meistrikad olid väga edukad, andsmine endast parima igas liigutuses.
Jooksime ühe hüpperaja ja agilityraja, mille tulemuste summeerimisel kuulutati välja parimatest parimad. Kohale olid tulnud vist enamus A3-e võistlejaid
Rajad olid küllaltki keerulised ja raskete slaalomisse sisenemise nurkadega.
Esimesena jooksime hüpperaja. Raja jooksime puhtalt. Ainult tunnelist tuli suure kaarega mööda ja minu kutsumise peale tuli õige augu juurde tagasi. Ja peale slaalomit unustasin korraks raja ära. Õnneks tänu toredatele kaasaelajatele, kes karjusid "tunnel", sain aru, kuhu peab edasi jooksma. Vaatamata sellele, et ajaviga oli üle viie sekundi, olen rahul koera esinemisega, kuigi mina tundsin igat oma südamelööki.
Teine rada oli agilityrada. Juba stardis nägin, et koer on natuke liimist lahti. Muudkui haugub ja on vääga aeglane, kuigi ma enne starti ta üles kütsin. Slaalomisse sisenemisel tuli puterdamine, sest nurk oli peale A-takistust väga "terav". Ja kuigi poomi tegin ka nii nagu trennist, suutis ta selle ikka üle hüpata. Natuke vihaseks ajab küll, kui ühel rajal on koer ühes meeleolus ja teisel rajal juba teistsugune :P
Mul on väga hea meel, et meie sooritused nii hästi möödusid. Neljas koht neljateistkümnest näitab, et me oleme teinud väga head tööd. Arenguruumi on veel ja alati saab veelgi paremini.
Suured tänud minu treenerile Svetale, kelle julgustavad sõnad mind alati aitavad ja tänan KÕIKI fänne ilma kelleta ei saagi selliseid üritusi läbi viia. Järgmisel aastal uue hooga!
