Täna oli üks tore päev, sest sai üle pika aja võistelda ja närvid pingule tõmmata. Panime ennast proovile RK1 klassis kahel rajal. Kuigi ma olen spordiga tegelenud ja võistelnud peaaegu terve oma elu (jah, ka inimeste spordis), siis iga kord rajale minnes tekib tunne nagu teeksime seda esimest korda.
Esimene rada oli meie traditsioonide kohaselt soojendus (loe: natuke uimane ja veniv). Rada polnud raske, paar pööret, etteistumised ja koonused. Kuskil seal alguses tundus, et koeraga ei saanud hästi kontakti, ja üritas midagi head maast nuuskida. Miinused tulid osadel pööretel ja sellel imelikul "joodiku" sammu võttel. 96p/100
Teisel rajal olin mina palju enesekindlam ja see kandus üle ka koerale. Käskluseid ja käemärke andsin konkreetsemalt, koer kõndis väga hea tempoga ja pöörded olid suurepärased. Sellise vinge esitluse üldmulje jättis nii hea mulje, et punkte selle jaoks enam ei jätkunud ning seepärast kirjutati hindamislehele lisaks "Koerajuhile +10 punkti". Kokku 99p/100.
Auhinnaks saime ühe toreda kondikujulise pasteeditordi koerale, mille ühe tüki Tessy endale sisse hingas ja see peaaegu kurku kinni jäi. (Pärast hekseldas seda veel laua pealt mõnuga). Igal juhul on meil mõlemal hea meel tagasi võistluslainel olla. Järgmisesse klassi (RK 2) lükati meid juba esimese raja tulemusega.
Rallida saab teha ka ilma takistusteta. Alates septembrist tegeleme sellise alaga nagu rallikuulekus (ka Rally - O või RK). See ala sobib ideaalselt vanematele koertele, kes ei saa enam näiteks tegeleda agilityga. Seepärast ei imestanud ma, kui edasijõudnute trenni astudes leidsin eest ka agilityrahva, kellega sai aastaid koos radu joostud. Muidugi võivad ralliga tegeleda kõik, kellel ei ole kunagi eelnevalt olnud kokkupuuteid ühegi teise koerapsordialaga. Peaasi, et koer on kontaktne ja motiveeritud.
Koerajuht peab sildid selgeks õppima ja nimed õigetele käsklustele välja mõtlema ja koerale mõned uued elemendid selgeks õpetama. Agilitykoertele on see tegelikult väga lihtne ala, sest nad juba oskavad lugeda inimese kehakeelt ja käemärke. Me käisime kaks esimest tundi algajatega koos ja kui treener Aet nägi, et viis korda järjest kõrvaletulemine on meile nii igav, saadeti meid edasijõudnute trenni, kus hakkasime kohe radasid õppima. Põhimõte on selline - püsti pannakse rada siltidega ja iga sildi juures peab tegema mingi harjutuse Rada käiakse eelnevalt koerata läbi ja õpitakse selgeks. Hindamine on punktipõhine. Kokku on neli klassi RK1 - RK4 ja igas klassis lähevad elemendid keerulisemaks.
12.12.2020 Topdog klubi mitteametlik rallykuulekuse võistlus Järvekülas
Täna käisime mitteametlikult võistlemas RK1 klassis. Ma olin juba vahepeal ära unustanud, mis tunne on võistelda. See tunne, kui stardijoonele astudes väike adrenaliinilaks sisse lööb.
Mulle jäi mulje, et esimene rada läks kuidagi venides. Hallis oli külm ja koeral oli ka ilmselt natuke külm, vahepeal nuuskis ka. Muidu oli ta kontaktne, aga natuke uimane. Aga hinnetelehte vaadates saime ainult kaks miinust - ühe nuuskimise eest ja teise selle eest, et ta istumise asemel lamama läks (98p/100-st).
Teine rada läks juba paremini, valmistasin koera ka paremini ette. Tessy kõndis hoopis tempokamalt ja mina olin kindlam oma käskudega. Üks miinus ikka tuli, kui ta peaaegu lamama läks. Sellel rajal olid punktid 99p/100-st.
Nii lihtne oligi. Kui autasustamiseks läks, siis nimesid välja hõigates vajus mul suu lahti, sest kaks esimest kohta olid meie. Kohtunik kommenteeris ka, et meie viimane sooritus oli suurepärane. See viis mind tagasi hetke, kui meile ühel A0 agilityvõistlusel "Tulevikulootuse" rosett kätte anti ja öeldi, et siit võib midagi suurt tulla :D. (Tsiteerides Aeti: "Mul on selline plaan, et suveks olete juba RK3 klassis!" Ma ei saa ei öelda, ma olen juba ammu koeraspordist sõltuvuses)
Sellest videost saate kõige parema ettekujutuse, mida ralli endast kujutab.
Rallikuulekus on ideaalne ajaveetmisviis koeraga. Ma tegelikult otsisingi midagi uut ja huvitavat, sest peale agility lõpetamist hakkas kodus igav. Nii koera kui koerajuhi ajud töötavad trennis täistuuridel ja peale trennist lahkumist on vahel tunne, et viskaks nüüd jalad seinale, kuigi füüsiliselt ei nõudnud see üldse suurt pingutust. Aga kõige põhilisem on see, et kogu protsess on FUN!
Niiet ruttu ruttu trenni! Rallikuulekusega tegelevad Tallinnas:
