...ja seekord mitte positiivses valguses.
Tegime parajasti koerteplatsil poomi ja hüppe peal trenni, kui väravast tuli sisse bokseriga naine. Koer oli rihma otsas, mis minu jaoks andis märku sellest, et bokser võib teisi koeri rünnata. Niimoodi see naine seal ootas, koos rihma otsas koeraga, julgemata edasi tulla. Mina aga tegin koeraga rahumeeli harjutusi edasi. Kuid ta oleks siiski mulle võinud öelda, et ära hoida järgnevat. Aiast tuli sisse suur saksa lambakoeralaadne koer koos mehega. Naine ja mees tundsid üksteist ja nad lasid oma koerad lahti. Koheselt tormati Tessy juurde ja enne kui ma üldse koera enda juurde sain kutsuda või midagi öelda, kargas bokser hambad irevil Tessyle kallale. Krants ka ei suutnud vastu panna ja ühest tagaajajast sai kaks. Bokseriomanik küll hüüdis mulle, et püüdke oma koer kinni, aga andke andeks, kuidas peaksin siis mina ennast purejate eest kaitsma ? Õnneks saadi koerad kätte ja tagaajamine koos Tessy haledate niutsatustega lõppes ühe täisilastatud kõrvaga ja ehmatanud koeraga.
Alustaks kõigepealt sellest, et mina marssisin otsemaid, koer süles, vihaselt platsilt minema.
Teiseks ei suutnud ma ennast tagasi hoida ja ma karjusin naisele, et ta oleks võinud meid hoiatada.
Kolmandaks, miks ta oma suumulku lahti ei teinud ja öelnud mulle, et meil on aeg platsilt lahkuda - tema koer on kuri teiste koerte suhtes. Ma olen ju ennegi selliste koerte pärast pidanud lahkuma.
Neljandaks tuleb alati enne küsida, millise koeraga on tegemist, enne kui enda oma lahti lased.
Viiendaks ei ole sellistelt koeraomanikelt kuskilt otsast oodata ei vabandust ega seletust.
Ma olin lihtsalt nii endast väljas, sest juhtunut oleks saanud kõige lihtsamalt, sotsiaalselt suheldes, ennetada.
Mida arvavad endast sellised koeraomanikud ja kuhu jõuab lõpuks Eesti koertekultuur kui RUMALAD ei ole mitte koerad, vaid KOERAOMANIKUD. Sellisetele peab lihtsalt aru pähe panema.
Natuke aega peale rünnakut, oli Tessy taas reibas. Jätkasime jalutuskäiku rõõmsamalt ja Tessy oli pulgast nii motiveeritud, et tegime toomise harjutust, mis tuli imehästi välja.
Nagu ma aiman käisid Audenteses. Meil on ka selle Bokseriga paar kismat olnud. Olen samamoodi minema marssinud, sest tädi arvas, et Temal pole mingit probleemi. Tommi enam nii lihtsalt alla ei anna ja ma arvan, et need kaklused oleks lõppenud verega. Kõige kummalisem oli esimesel korral, kus bokser ründas kokku kolme koera (üks neist oli kutsikas). Kõik lahkusid, aga tädi jäi oma bokseriga kenasti platsile. Selle suurema koeraga, kellest Sa rääkisid nad ka eriti hästi läbi saa - mäng on väga vihane tavaliselt. Nüüd kus tean, enam lihtsalt sisse ei lähegi - parem vältida.
ReplyDeleteImelik jah see bokseritädi. Ühel korral enne seda ma olen ka teda näinud, siis ta on ikka ilusti küsinud, kas tohib tulla. Aga no selliste tegude eest peaks ta ju ikka vabandust paluma, ennast harima ja koera kasvatama.
ReplyDelete