Suvekoerus

Kauaoodatud päev, sest osalesime juba kuuendat korda vahval seikluslikul üritusel Koerus. Nagu alati, oli ka seekord issi kaardilugeja ja emme kaameramees ja mina koeraga. Kordaläinuks võib rajaläbimist lugeda, leidsime taaskord kõik punktid ja lahendasime kõik ülesanded. Kaardilugemise kohapealt oleme siiski veel natuke "roostes" - oli ühe koha peal tiirutamist ja möödajooksmist. Ka osades ülesannete punktides sooritasime ülesandeid kaks korda, esimene kord oli vist soojendus :)
Aga see ongi orienteerumise ja ülesannete lahendamise võlu - jalad ja aju peavad samaaegselt töötama.
Esimeses punktis pidime korjama käbi, jõhvika ja mustika. Teine punkt oli ka inimestele mõeldud - sootaimede äratundmine ja numbrite kokkuliitmine. Edasi viis rada läbi tunneli, mis oli paigutatud vee peale üle kraavi. Kolmas ülesanne oli loomulikult "koera lemmik", kus me oleme igal aastal läbi kukkunud - maiustuste koridor. Esimene kord läks aia, aga ohhoo! imet, teine kord suhtus koer lihapallidesse külmalt ja jooksis otsejoones läbi. JESS! Esimene kord, kui see õnnestus. Neljandas pidi koer nina kasutama ja verejälje järgi üles leidma õige koha. Viies ülesanne sisaldas minu viskamise- ja koera püüdmiseoskust. Maiuse püüdis koer kinni kolmanda katse peal. Kuues, kõige kergem - slaalom puude vahelt. Seitsmes osutus kõige aeganõudvamaks punktiks. Korvi pidi viskama kolm palli, iga möödaläinud pall tähendas karistusjooksu ringi. Kuna me väga täpsed polnud, siis nii mina kui kaardilugeja issi jooksime kokku 6 ringi.
Ajaks saime 46:23 ja kümnes koht 43-st osalejast. Pole paha, harjutame veel!
Selle aasta Koerus oli üks äraütlemata tore seiklus - läbi tihniku, üle kraavide ja mudamülgaste!
Suured, suured tänud korraldajatele, tänu kellele see üritus alati õnnestub! Kohtume järgmisel Koerusel!
Video tuleb hiljem.

Issi paneb võistluse kinni :)