Ma parem ei hakka kirjutamagi, mis sigadusi Tessy rajal korraldas. Joosime kaks rada ja lühidalt võib öelda, et üks suur haukumine seal platsil käiski. Kui esimene rada sai veel viiekaga joostud - slaalomi viga, siis teine oli juba alguses slaalomi sisenemisel kahtlane, sest ta ainult haukus ja ei liikunudki. Ma korraks peatusin ja karjusin talle "Jää vait!", aga see oli nagu hane selga vesi. Ja siis kuskil tuli DSQ.
Siis kui aprilli keskel sadas siin vihma, lörtsi ja lund, pagesime nädalaks sooja päikese alla Barcelonasse patareisid laadima.
Barcelona on nüüd üks minu lemmikuid. Meri, päike, kultuur, inimesed - kõik on suurepärane vaheldus külmale Eestile. Inimesed on siin sõbralikud, kohati pealetükkivad kaupmehed üritasid rannas kogu aeg meile mojitosid, linasid ja massaazi pähe määrida.
Gaudi arhitektuur mõjus väga laineliselt, nt Casa Batllo, Güelli park ja kõige kuulsam Sagrada Familia, minu lemmik vaatamisväärsus.
Eriti äge oli rannaäärne linnaosa oma kitsaste tänavate, baaride ja kollase rannaliivaga.
Loomulikult ei puudunud meie reisist flamenko etendus, kus nautisime ehtsat flamenko tantsu natukese sangriaga.
Eelmsel aastal sügisel käisime Pariisis.
See on kõige rahvarohkem ja segasem linn, kus ma käinud olen. Kõik on prantsuse keeles ja keegi väga inglise keelt ei räägi. Väga palju kultuuri, toitu, veel rohkem arhitektuuri ja rahvamassid, mis voolasid kogu aeg igas suunas. Liiklus on kaootiline, autojuhid teevad ise ridasid juurde nii, et vahepeal oli kolmerealisel teel viis rida ja kõik autod tuututasid.
Külastasime loomulikult Eiffeli torni, triumfikaart, Louvre´i muuseumit ja külastasime Champs de Elysee´l Lido kabareeteatrit ja nägime autentset kabareeteetendust.
Oma ruttavas ja ajatus olekus, on Pariis tegelikult väga võluv ja omapärane. Lihtsalt on vaja varuda aega, et seda tundma õppida.
Louvre´i hoone sisehoov
Selja taga on Louvre´i peasissekäik
Triumfikaar...
...ja selle tipus
Tegelikult see kuulus maal nii väike ongi, maali esines kubises hiinlastest.
Montmartre linnaosa, mis asub künka peal ja künka tipus on Sacre-Coeur'i kirik.
Justin Bieber´i kontsert. ÄGE!
Meie rattad
Triumfikaare tipus. Triumfikaar asub keset linna ja selle ümber saavad alguse kaheksa alleed. Nagu päike.
13.- 14.05.17 Viljandi võistlused ja CACiAG, klubi Vile, kohtunik Rolli Schiltz
Meie agilityseiklused ikka jätkuvad. Seekord Viljandis, kus jooksime kahe päeva peale kokku 6 rada. Tulemusi tuli. Igasuguseid.
Mul oli tunne, et esimesel päeval olime natuke liimist lahti. Koer oli suht aeglane ja mölises vääga palju, eriti slaalomis, kus tema kiirus kahanes nulli lähedale. Mina ka olin ebakindel, vahel ei jälginud koera või ei näidanud takistusi
Hüpperajal jooksis tõkkest mööda ja väike ajaviga.
Esimene agilityrada oli nagu pudru ja kapsad. 15kp. ja seal juhtus kõike - tõrge, pulk maha ja möödajooksmine... ja muidugi üks kõva haukumine.
Teine agilityrada oli kõige puhtam (ehk puhas) ja kõige kiirem. Hoog tuli alles viimase rajaga sisse ja sealt saime teise koha.
Ja kui olime juba platsilt ära läinud, jõudis meieni teade, et saime kolme raja kokkuvõttes ja teise koha. Väike tordikene tegi päeva magusaks ja homsele läksime vastu uute ootustega.
Teine päev algas viieka ja ajaveaga hüpperajal. Tessy venis ja haukus ja midagi uut ma temast välja ei pigistanud. RV agilityrada oli megaäge. Ainult, et peaaegu kõik koerad said ühes ja samas kohas disklahvi. See koht oli tunnel peale poomi, tegelikult pidi enne tunnelit võtma ka takistuse. Aga nii nagu 12 koera 14-st midist, nii lendas ka Tessy sinna auku. Ja nii ma seal platsil "Kuradi koer!" karjusin.
Tavalisel rajal saime nulli ja muidugi väikese ajaveaga kolmanda koha, sest KOHTUNIK PANI KIIRUSEKS 4.30 m/s.
Ahjaa, kuigi mulle selle kohtuniku rajad väga ei meeldinud (ja ka kohati ulmelised kiirused), siis mulle meeldis hoopis tema autasustamine. Meile ütles ta alati "Ooo, beagle power!", sest vist isegi tema ei uskunud, et beagle seisab kahel korral sheltiede vahel poodiumil ;)
01.04.17AgilityvõistlusMaardus, Tako, kohtunik Inga Järv
Lähme natuke ajas tagasi ja vaatleme sündmust, mis eelnes laupäevasele võistlusele:
#1 Ma olen täiesti kindel, et ta ei teadnud, kus need värvilised komminööbid on. Ta lihtsalt nägi, et ma võtsin sealt ühe, ja sai aru, et seal on midagi söödavat.
#2 Never ever ära jäta koera lahti, kui lahkud kodust. Isegi kui tead, et ta ei tee midagi. You never know.
#3 Kodus tagasi. Pool kilo komme nahka pistetud. Ainuke märk sellest on sinised mokad ja maas vedelev tühi kauss. Ja väga solvunud väike vend.
#4 Kuidas ta seda tegi? Aastatepikkused kogemused ja ka kõige kõrgemad kõrgused on vallutatud.
Võistluspäev. Esimene rada. Jooksis ja haukus nagu hull. Kiirus 4.28!!!! Võitlesime välja kolmanda koha 18st. Ägeee! Teine rada. Ikka kiire. Peale poomi lendas pulk. 4/18. Hüpekas. Juhtisin raske nurgaga tõkke peale halvasti ja jooksis mööda. DSQ. Järgmisel katsel lammutas üldse tõkke laiali :P.
